Kuidas professionaal valmistab oma autot talveks ette

Suvi on selleks aastaks läbi ning kõik Nipernaadid peavad taaskord pikkadelt sõitudelt talve alguseks koju naasma. Autoomaniku jaoks tähendab saabuv aastaaeg libedaid ja konarlikke teid, kinnijäätunud tihendeid ning ohtrat roosteohtu.

Eestis on sõiduautode keskmiseks vanuseks Postimehe andmeil 15 aastat, mis tähendab, et enamuste masinate jaoks on tulev talv juba korduvalt läbikäidud rada. Õnneks on autod ehitatud vastupidavaks ning korraliku hoolduse ning õige sõidustiiliga on võimalik nende eluiga pikendada veelgi.

Kuidas teha nii, et Sinu auto peaks nii selle kui ka järgmise talve kenasti vastu? Sellele vastab Carfoxi kvaliteedispetsialist ja tehniline nõustaja, Markku Reinvee.

Mida tähendab talv sõiduautole?

Eesti kliimavööndis on talv paraku aastaaeg, mis testib auto vastupidavust kõige rohkem. Meie kogemus Carfoxis näitab, et kui autol juba enne lund ja lörtsi midagi logiseb, siis talve lõpuks on see võimendunud. Selliselt soovitame alati enne külmade tulekut auto korralikult ära hooldada.

Talvel lõhuvad autot kõige rohkem miinuskraadid, mõjutades masina erinevate osade tööd nagu näiteks õli- ning pidurisüsteem. Need vead on kerged võimenduma, misläbi võib tekkida ka olulist kahju mootorile.

Teisele kohale tõstaksin soolatud ja auklikud teed, mis hakkavad testima masina kere vastupidavust. Näiteks võivad värvikihis olevad täkked roostetama hakata. Värvikahjude hindamisest ning nende kõrvaldamisest rääkisime pikemalt oma eelmises blogis “Auto värvimise ajalugu ja kuidas seda professionaalselt teha”.

Kuidas valmistad oma isikliku auto talve tulekuks ette?

Minu isiklikuks sõiduautoks on 2008 a. Mercedes-Benz ML 280, mida kasutan igapäevaselt nii pere- kui ka töösõitudeks. Kuna masin ei ole enam oma esimeses nooruses, pean pöörama selle hooldamisele ja tehnilisele seisukorrale ka tavapärasest vast natuke rohkem tähelepanu. Selle tulemusena pole veel õnneks suuremaid remondikulusid ette tulnud.

Mis on aga auto pika kestuse saladuseks? Kindlasti õigeaegne hooldamine. Mercedest hooldan kindlasti kaks korda aastas – enne ja peale talve. Sügisese hoolduse käigus valmistan masina talve tulekuks ette ning kevadel likvideerin külma hooaja tagajärgi.

Minu sügisesed hooldustööd on juba selleks korraks tehtud. Need olid järgmised:

Mootoriõli ja filtri vahetus

Õlivahetus oli esimene asi, mida ma oma auto juures enne talve tulekut ära tegin. Õli on mootori nõrgim lüli ja vanema auto jaoks on selle õigeaegne vahetamine lausa hädavajalik. Nimelt on tavapärases sisepõlemismootoris pea 100 liikuvat osa, mis hakkavad ilma õli lubrikeeriva toimeta oluliselt kuluma. Lisaks aitab vedelik eemale juhtida hõõrdumisel tekkivat soojust ning seob endaga süsteemi sattunud mustust.

Eesti kliimas peavad ka kõige uhkemad ja kallimad õlid vastu vaid ühe hooaja, peale mida hakkavad nende lubrikeerivad omadused halvenema. Endale õli valides ignoreerin õlitootjate müüginippe, kus “super”, “ultra” ja “mega” sõnadega ilustatud pakendid lubavad väga pikki õlivahetuse välpasid.

Minupoolne soovitus oleks, et kui sel aastal veel õli vahetamata, siis võtta see töö ette enne öökülmade tulekut. Meil on olnud Carfoxis markantseid juhtumeid, kus klient on oma talvise hooldusvälba lükanud kevadesse ning tulemuseks on katkine mootorikett. Üldise rusikareegli kohaselt peaks õli vahetama iga 15 000 km tagant aga mitte harvemini, kui kord aastas.

Carfoxis kasutame oma isiklikes masinates kvaliteetset Mobil täissünteetilist mootoriõli, mis töötab hästi ka suurtemate külmakraadidega. Kui tahad aga leida lisainfot õlivahetuse ja teiste vedelike perioodilise kontrolli kohta, siis loe seda meie varasemast blogist.

Pidurisüsteemi korrasoleku kontroll

Pidurid on auto juures üks peamiseid ohutust tagavaid süsteeme. Seepärast on enne külmasid siingi mitmeid tegevusi, mis tuleks ära teha.

Oma Mercedese juures kontrollin peamiselt pidurisüsteemi niiskustaset. Nimelt on pidurivedelik niiskust siduvate omadustega ja isegi uuel autol tuleks selle taset iga paari aasta tagant mõõta. Miinuskraadidega hakkab süsteemis olev vesi jäätuma, tekitates piduri kinnikiilumise ohtu.

Kui tegemist vanema masinaga, võiks üle kontrollida ka piduriketaste ja -klotside kulumisastme, et need tuleva talve vastu peaks. Huvitavalt lähevad lume ja vihmaga sõites pidurikettad tavapärasest ca 20-30% kuumemaks. See tuleb asjaolust, et juht peab libedate pidurite rakendamiseks keskmisest tugevamini pedaalile vajutama.

Jahutusvedeliku külmakindluse kontroll

Jahutusvedelikku ei tule õnneks tihti vahetada. Mõnede autode passides on lausa kirjas, et mitte kunagi. Samas peab siin arvestama Eesti kliimaga, kus temperatuuri kõikumine võib vähendada antifriisi baasomadusi.

Oma Mercedese jahutusvedeliku külmakindlust hindan iga-aastaselt Carfoxis spetsiaalse refraktomeetriga, mis toob numbritena välja selle jäätumistemperatuuri. Ideaalis peaks mõõteriist kuvama -35 C°. Kui see number erineb, on aeg vahetada uue vastu.

Jahutusvedeliku seisukorda hindame me selle värvi järgi:

• Läbipaistev rohekas/punakas/oranž/sinine – ei pea vahetama
• Läbipaistmatu rohekas/punakas/oranž/sinine – vajab varsti vahetamist
• Läbipaistmatu/must ja määrdunud rohekas/punakas/oranž/sinine – vajab kohest vahetamist

Kuna jahutusvedelik on mürgine peaks selle käitlemise jätma professionaalide hoolde, kes utiliseerivad jäägid õigel viisil.

Aku seiskorra kontroll

Talviti näen tänapildis päris tihti inimesi krokodillidega autot käivitamas. Selle vältimiseks oleks mõistlik enne öökülmasid testida aku seisukorda, mida tehakse teeninduses spetsiaalse mõõteriistaga.

Kui minna tehniliseks, siis auto kulutab käivitamisel keskmiselt 1500 amprit ja miinuskraadidega on see number kindlasti suurem. Selle voolu tagasisaamiseks tuleb käiva mootoriga akut laadida vähemalt 25 minutit. Paraku näitab elu, et enamus sõite tehakse lühemalt, kui antud aeg, mistõttu ei jõua aku ennast korralikult täis laadida.

Mercedese puhul sain viimasel aku jäägi mõõtmisel tulemiks 98%, nii et tulevat külma ei pruugi karta.

Üldise nähtavuse tagamine

Maanteel liigeldes pead hoolt kandma, et oleksid liiklejana nähtav nii teistele kui ka näeksid ise oma ümbritsevat hästi. Selle tagamiseks tuleks kontrollida, et kõik Sinu auto tuled põlevad korrektselt ning et kojamehed oleksid töökorras.

Kuna äsja sai vahetatud Mercedese esituled, käisin nende kõrgust reguleerimas A-Ülevaatuse tehnokontrollis. Alati oleks hea peale tulede vahetamist kalibreerida ka valgusvihu kõrgust, et mitte vastusõitjaid pimestada või ise pimedusse jääda.

Veakoodide lugemine ja kustutamine

Kui veel 20 aastat tagasi toodi masin “mingi imeliku häälega mootoris” ülevaatusele, võis mehhaanikul katkise koha tuvastamine mitu tundi aega võtta.

Tänapäeval on õnneks asi lihtsam. Autodes on peidus pea 100 mikrokiipi, mis koguvad igal ajahetkel infot auto erinevate süsteemide tehnoseisundi kohta. Mehhaanikul piisab vaid auto ühendamisest diagnostika arvutiga, et näha masina kõiki viimaseid veateateid.

Lisaks universaalsetele diagnostika seadmetele on Carfoxis olemas spetsiaalne MB Star C5 arvuti, mis mõeldud luksusautode kontrollimiseks nagu näiteks Mercedes-Benz. Selle kaasabil olen oma masina korduvalt üle vaadanud ja erinevad puudujäägid ka kõrvaldanud.

Uste, mootori- ja pagasiruumi lukkude ning tihendite määrimine

Eelmisel hooajal jäin isikliku auto tihendite hooldamisega natuke hiljaks ja peale niisket õhtut ning öiseid miinuskraade ei saanud enam hommikul ust ilma tihendit lõhkumata lahti. Me kõik õpime oma vigadest ja sel hooajal on mul tihendite määrimine juba ära tehtud.

Kasutan selleks spetsiaalset silikoonõli, mida pakume ka oma klientidele Carfoxis. Teine võimalus vahendi soetamiseks on autokaupade pood.

Veermiku kontroll

Veermik on teisisõnu autot kandev raamistik, kuhu kinnituvad erinevad detailid nagu jõuülekanne, vedrustuse, piduri-, rooli- ja väljalaskesüsteemid. Veermikut soovitan kontrollida vähemalt korra aastas, sest aukudest läbi sõites nihkuvad need detailid omavahel paigast ära. Lõpptulemusena halveneb auto juhitavus ning suureneb detailide kulumine.

Veermiku ülevaatusel teostame jõuülekande, vedrustuse, piduri-, rooli- ja väljalaskesüsteemi, lekete ning auto muude veerevate osade üldist kontrolli.

Sildade 3D kontroll ja reguleerimine

Lihtsustatult on auto sildade geomeetria reguleerimine auto rataste joondamine tagasi nende õigesse asendisse. See on toiming, mida soovitan kindlasti enne külmade tulekut teha, kuna see parandab oluliselt auto libedaga teel püsimist.

Kontrolli käigus tõstsin oma Mercedese spetsiaalse 3D stendi peal, mis teeb rataste asendist kõrgresolutsiooniliste 3D-kaameratega pildid. Info alusel kaardistab arvuti kolmedimensiooniliselt auto rataste asümmeetria ning koostab aruande, mille võtan sildade reguleerimisel aluseks.

Sildade geomeetria kohta saad pikemalt lugeda meie blogipostitusest “Sildade reguleerimine 3D sillastendiga”.

4 rehvi täisvahetus

Eestis on talverehvide kasutamine kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Politsei on praeguseks märku andnud, et talverehvid võib alla panna. Kuna elan linnast väljas, kus paaril korral juba hommikul jäide on maas olnud, siis olen tänaseks talverehvidele üle läinud.

Enne vahetamist veendu kindlasti, et mustri sügavus oleks piisav ja et naastrehvides oleks naastud alles. Mustri sügavust saad kõige paremini hinnata 1- ja 2-eurose mündiga, asetades selle mustri soontesse. Talverehvide sügavus peab olema vähemalt 3 mm, soovitatavalt 4-5 mm. Pikemalt saad selle kohta lugeda meie varasemast postitusest “Rehvi mustri sügavuse nõuded ja kontrollimine“.

Kindlasti kontrolli regulaarselt ka rehvirõhku. Nimelt tühjeneb terve rehv kuus kuskil 2-5% võrra ja iga lisa 5 külmakraadi suurendab kadu lausa 2%. Samuti soovitan kõikidel nobenäppudel, kes oma rehve ise vahetavad pöörata erilist tähelepanu rataste balansseerimisele. Sõites balansseerimata ratastega, lõhud rehvi tavapärasest rohkem ning sõitmisel võib ratas tekitada ebameeldivat vibratsiooni.

Kokkuvõte

Talvine liiklusohutus sõltub väga paljudest teguritest nagu ilm, teekatte olukord, auto tehniline seisukord jms. Kui ilma üle meil kontroll veel puudub, siis oma auto tehnilist seisukorda saame kindlasti suunata. Isiklikult ei soovi ma sellega liigselt riskida ja teen oma masina enne külmasid alati korda. Seda soovitan ka teistel, et liiklemine oleks ohutum meie kõigi jaoks.