Pidurite töökord, hooldus ja õige kasutus

Kiirus pole kunagi kedagi tapnud, põhjus on liiga äkiline peatumine – Jeremy Clarkson

Isegi kui suurtel kiirustel toimuvas õnnetuses ei saa inimene nähtavat füüsilist kahju, ei pruugi siseelundid toime tulla liikumiskiiruse äkilisest kadumisest tingitud põrutusega. Auto pidurisüsteem ja komponendid on loodud selleks, et võimaldada juhil autot aeglustada inimorganismile vastuvõetavas tempos.

Auto pidurisüsteem on turvalisuse mõttes kõige hädavajalikum osa autost, sest õige pidurdustehnika ja korras pidurisüsteem tagab juhile nii optimaalse juhtimisvõime kui ka ohtlikus olukorras lühima võimaliku pidurdusteekonna. Tänapäeva sõiduautodel käivitab iga ratta juures oleva piduri ühtne hüdrauliline süsteem, mida saab kontrollida vajutusega piduripedaalile. Pidurisüsteemiga pidurdamine põhineb auto kineetilise energia muutmisel soojusenergiaks läbi liikuvate komponentide omavahelise hõõrdumise. Teisisõnu, mida kõvemini pidurdatakse, seda rohkem kulutatakse pidurikomponente, et muuta kiirust soojuseks.

Kuidas töötavad auto eri pidurisüsteemid?

Enne kui vaatame piduri komponente eraldi, heidame pilgu kogu süsteemile. Praegu teedel olevatel autodel esineb veel kahte liiki pidureid: trummelpidurid ja ketaspidurid. Need pidurimehhanismid erinevad efektiivsuse ja kaasaegsuse poolest, ketaspidur on uuem, kergem, vähem keeruline, kergem hooldada ja efektiivsem kui vanem trummelpidur.

Alustame piduripedaalist ja liigume pidurite poole. Piduripedaalile vajutades käivitub esmalt piduripedaali külge ühendatud lüliti (rahvakeeli pidurikonn), mis ka kõige õrnema jalavajutusega paneb tööle tagumised pidurituled. Pedaalile tugevamini vajutades surud tõukevarrast, mis avab vaakumvõimendi klapi, mis võimendab pedaalivajutust ja avab peasilindris pidurivedeliku anuma klapid. Seejärel pressitakse rõhksurvestatud pidurivedelik läbi piduritorude iga ratta pidurimehhanismini, kus see omakorda surutakse läbi pidurivoolikute, et pressida piduriklots piduriketta või trumli vastu.

Videos näidatakse kahte tüüpi pidurimehhanismi, vasakul pool on ketaspidur ja paremal trummelpidur.
Pidureid illustreeriv video:

Ketaspidur töötab sarnaselt ratta ketaspidurile, kus piduril surutakse piduriklotsid vastu piduriketast ning nendevahelise hõõrdejõu tõttu hakkab auto aeglustuma. Ketaspidurid on tavaliselt tõhusamad kui trummelpidurid. Ketaspiduri kuumenedes suureneb pidurisüsteemi efektiivsus, sest piduriketas paisub ja pressib tugevamini piduriklotside vastu. Ketaspidurit illustreeriv video:

Trummelpidur on velje külge kinnitatud trumli sisse ehitatud pidurdusmehhanism. Trummelpiduritel surub pidurivedelik trumli sees silindris olevat kolbi. Pidurivedeliku poolt tekitatud rõhk surub kolvi väljapoole ning see omakorda sunnib piduriklotsid piduritrummli sisekülje vastu ning nendevahelise hõõrdejõu tõttu hakkab auto aeglustuma. Trummelpiduri kuumenedes langeb pidurisüsteemi efektiivsus, sest trummel paisub kuumenedes ja kaugeneb piduriklotsidest. Trummelpidurit illustreeriv video:

Tavaliselt on uutematel tavasõidukitel nii ees kui ka taga ketaspidurid. Paljudel maasturitel, rekadel ja raskeveokitel kasutatakse siiani taga trummelpidureid, sest need peavad kauem vastu ja toimivad suurtel koormatel seisupidurina/käsipidurina tõhusamalt kui ketaspidurid. Paljudel tavasõidukitel ja ka mõnedel sportautodel  on lisaks esimestele ja tagumistele ketaspiduritele veel taga ka trummelpõhimõttel seisupidurimehhanism. Vanematel tavasõidukitel võivad olla ees ketaspidurid ja taga trummelpidurid. Kunagi olid kõikidel sõidukitel nii ees kui taga ainult trummelpidurid.

Nii, vaatame lähemalt kõige enim tavasõidukites kasutuses olevaid pidureid, ehk ketaspidureid.

Pidurdusvõime jaotus

Pidurdamisel kandub auto kaal auto liikumissuuna poole, seetõttu on esipidurite pidurikoormus suurem kui tagapiduritel. Kuna koormus esipiduritel on umbes 65-70% ja tagumistel piduritel 30-35% on autol olemas pidurdusjõuregulaator, mis takistab tagumistel piduritel vähese koormuse tõttu lukku minemast. Sõidukitel millel kaal varieerub, kas kauba või inimtranspordi tõttu, on olemas kaalupõhised pidurdusjõuregulaatorid, mis reguleerivad pidurdusvõime jaotust olenevalt sõiduki koormusest.

Parima haakuvuse ja pidurdusvõime saavutamiseks tuleb kõige sügavama mustriga rehvid roteerida esirehvideks. Rehvide roteerimise kohta saab lugeda Rehvivahetuse ABC postituses.

Ketaspiduri komponendid

Pidurikettad

Pidurikettad ehk rootorid on auto rattale fikseeritud malmist kettad, mis pöörlevad auto rattaga samal kiirusel. Pidurikettad on fikseeritud ratta külge ning aitavad pidurdada ja hajutada pidurdamisel (piduriklotsidega hõõrdumisel) tekkivat soojusenergiat.

Kuna pidurdamine on protsess, mille käigus sundviisiliselt muudetakse kineetiline energia soojusenergiaks, võib suurematel kiirustel (ca 90 km/h) äkkpidurdamisel piduriklotside ja ketaste või trumlite vaheline hõõrdejõud tekitada üle 800 kraadise kuumuse. Seega, pidurikettad peavad olema väga vastupidavad kuumusele ja rõhule. Pidurikettaid on mitut eri liiki, näiteks võidusõiduautodel ja ka paljudel tavaliikluses olevatel autodel on ventileeritavad pidurikettad, mille sisse on lõigatud õhuavad või sälgud, mis aitavad ketast puhastada ja kiiremini kuumust hajutada.

Ühe ketta hinna suurusjärk on 20€ – 150€, vahetuse aeg on standardne, kui kõik poldid tulevad ilusti lahti, siis kulub umbes 20 – 30 min ühe ketta vahetamiseks.

Ketaspidurite kulumine/kõverdumine

On levinud arusaam, et pidurikettad lähevad karmi kasutusega kõveraks. Tõde on, et otseselt pidurikettad ei kõverdu ega kooldu, vaid paksus piduriketta eri kohtades muutub, pidurikettal tekivad nö. kõrged ja kõvad kohad. “Kõver” ketas annab tunda, kui tajud pidurdamisel pulseerimist. Pulseerimine tekib, kui pidurikettad on pidurdusel üle kuumenenud ja metalli soojuspaisumise/ahenemise tõttu on ketta pinnale tekkinud praod ja kõvemad/pehmemad alad, mis kuluvad eri kiirusega, muutes piduriketta paksust eri kohtades ja jättes mulje, et nad on kõverad. Kuigi kõik kettad lähevad pikaajalise vale kasutusega “kõveraks”, on uuematel autodel tehasest kaasa antud kettad üsnagi õhukesed ja selle tõttu vähem vastupidavad ning kaotavad tööefektiivsuse oluliselt kiiremini. Kõige sagedasem “kõverdumise” põhjus on ketaste lohakas kinnitus või pärast intensiivset pidurdamist läbi veeloigu sõitmine.

Piduriklotsid

Sarnaselt piduriketastele peavad ka piduriklotsid olema vastupidavad kuumusele ja rõhule.

Piduriklotsid on tavaliselt tehtud tugevate orgaaniliste või metalliliste ühendite segust. Ketaspiduri pidurdusmoment tekib, kui pidurisadulas pressivad piduriketta vastu 2 piduriklotsi, mis hõõrdumisega aeglustavad auto liikumiskiirust. Pidurdamisel satuvad piduriklotsid vahetusse kontakti pidurikettaga ja sarnaselt pidurikettale on nad loodud taluma tohutu hõõrdejõu tekitatud kõrget kuumust ja rõhku. Piduriklotse on kolme liiki:

Piduriklotside sissekandmine/sissesõitmine

Kui pidurisüsteemil vahetatakse piduriketast, paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. Sarnaselt uutele jalanõudele on uued piduriklotsid kõige paremad, kui nad sisse kanda. Tavaliselt kulub piduriklotside sissekandmiseks olenevalt sõidustiilist 30-100 km sõitu, kuid seda protsessi saab ka kiirendada. Alljärgnev juhend aitab pidureid vähem kui tunniga sisse kanda.

Sissekandmiseks sobib tühi parkla või pikk liiklusvaene tänav.

1. Alusta sõitmist ja kiirenda, kuni saavutad 60 km/h, seejärel pidurda tugevalt ja pressi pedaal põhja, kuid ära lase autol seisma jääda.
2. Kiirenda uuesti, kuni saavutad 80 km/h ja pressi pedaal uuesti põhja, seejärel aeglustu, kuni ABS deaktiveerub umbes 15 km/h kiiruse juures, jällegi, ära lase autol seisma jääda.
3. Korda esimest ja teist punkti umbes 4 korda, ära lase autol selle käigus täielikult peatuda ning ära ka kiirendamisega mökuta.
4. Ära lase autol peatuda ja kiirenda, kuni saavutad 90 km/h, eemalda jalg gaasipedaalilt ja lase auto kiirusel pidurdamata hajuda kuni 25 km/h, seejärel pidurda õrnalt peatumiseni.
5. Pargi auto ja lase pidurikettal ja klotsidel jahtuda umbes 20 minutit.

Enamikul piduriketastel ja klotsidel on kaasas juhend, kuidas neid sisse kanda, kuid selle puudumisel peaks äsjasest juhendist piisama.

Erineva tehasetähisega väliselt täielikult identseid piduriklotse ei tohi omavahel vahetada!

Tasub ka jooksvalt jälgida või hoolduses lasta jälgida piduriklotside seiskorda, et need metalltallani ei kuluks, see rikub pidurikettaid. Enamus uuematel autodel on klotsidel kulumisandurid, mis näidikulaual teada annavad, kui on aeg käes piduriklotse vahetada.

Uute piduriklotside komplekti suurusjärk on umbes 10€  – 70€ ja vahetuseks kulub nii 30 – 60 minutit silla kohta.

Pidurisadul

Pidurisadul ketaspiduri puhul üks kõige tähtsam osa, sest see majutab süsteemi, millest tekib pidurdusmoment. Nimelt, kui vajutad pidurile siis rõhksurvestatud pidurivedelik läheb peasilindrist läbi piduritorude iga ratta juures olevasse pidurisadulasse, kus hüdrauliline rõhk surub läbi pidurivoolikute sadulas olevaid kolbi või kolbe, mis pressivad piduriklotsid piduriketta vastu ja auto hakkab aeglustuma.

Pidurivedelik

Pidurivedelik on madala jäätumis- ja kõrge keemistemperatuuriga, püsiva viskoossusega vedelik, mis edastab pedaalile avalduva surve rataste juures olevate piduriklotsideni.

Pidurivedelik on korrodeeriv, mürgine ja hügroskoopne aine. Hügroskoopne aine imab ja seob väliskeskkonnast endasse niiskust. Hügroskoopsuse tõttu ei tohi üle 2 nädala avatult seisnud pidurivedelikku pidurisüsteemi valada, isegi kui vedelik on vaid korraks avatud ja taas suletud  korgiga plastanumas. Korraks avatud, kuid seisnud pidurivedelik on kasutuseks kõlblik ainult siis, kui seda on hoitud täiesti hermeetiliselt suletud metallanumas. 

Pikemas perspektiivis on pidurivedeliku min-max taseme kõikumine tingitud piduriklotside kulumisest ja sellega kaasnevast suurenevast pidurisüsteemi mahust. Kui pidurivedeliku tase on märgatavalt alla miinimumi, tasub lasta mehhaanikul autot kontrollida. Kuna pidurid ise vedelikku ei tarbi, on pidurivedeliku taseme drastilise languse ainus põhjus pidurivedeliku lekkimine.

Erineva tähisega pidurivedelikke ei tohi omavahel segada.

Pidurivedeliku kontrollimine

Pidurivedelikku tasuks kontrollida iga kuu

Soovitatav vahetada iga 2 aasta või 50 000 kilomeetri tagant (vahetusintervall oleneb autotootjast ja kasutuskoha kliimast). Pidurivedeliku valimisel lähtu auto omanikujuhendist.

Pidurivedelikku seisukorda saab kontrollida ka niiskussisalduse testeriga, mis on meil töökojas ka olemas. Umbes minutiga saab teada kas vedelik on kõlblik või mitte.

Pidurivedeliku seisukorra hindamine tooni järgi

• Kollakas läbipaistev – ei pea vahetama
• Pruunikas läbipaistev – sobib veel
• Pruun ja vähe läbipaistev  – vajab lähikuudel vahetamist
• Must – vajab kohe vahetamist

Kuna pidurivedelik seob aktiivselt endaga väliskeskkonnast niiskust, on pidurivedeliku vahetamine minimaalselt 2 aasta tagant vajalik ka mittesõitval autol.

Auto teiste vedelike ja õlide kohta saab pikemalt lugeda meie varasemast blogipostitusest Õlivahetus ja vedelike perioodiline kontroll.

Käsipidur

Lisaks hüdraulilisele pidurile on kõigil autodel olemas ka mehhaaniline, uutematel autodel elektriline käsipidur, mis rakendub kahele rattale – tavaliselt tagumistele. Käsipidur on mõeldud pigem parkimispiduriks, kuid võimaldab ka pidurdada, kui hüdrauliline pidurisüsteem lakkab töötamast.

Käsipiduri aktiviseerimisel tõmmatakse pingule kaablid/trossid, mis mehhaaniliselt rakendavad rataste juures olevaid ketas- või trummelpidureid. Käsipidur lukustab end lihtsa mehhaanilise klambriga, mis on käsipiduri kangimehhanismi küljes.

Tüüpilised probleemid ja säästev pidurite kasutus

• Kui märkad piduritega probleeme ja ise murekohta ei suuda tuvastada, siis vii auto esimesel võimaluses mehhaaniku juurde.
• Ära erineva tehasetähisega, kuid väliselt täielikult identseid piduriklotse omavahel vaheta.

Pidurivedelik

• Ära pane autosse vana pidurivedelikku
• Kui märkad pidurivedeliku drastilist langust, siis vii auto mehhaaniku juurde, kuna autod pidurivedelikku ise ei tarbi, siis on ilmselt süsteemis leke.
• Ära sega omavahel erineva tähisega pidurivedelikke!

Kui niiskus seob end pidurivedelikuga, siis selle viskoosus kaob, keemistemperatuur langeb ja jäätumistemperatuur tõuseb. Kui pidurivedelik talvel pidurisüsteemis ära jäätub, võib see kahjustada pidurisüsteemi või lõpetada selle töö täielikult.

Ära “künna” pidureid

Kui pidurdada tihti ja kõvasti väheste pausidega, lähevad pidurikettad kuumaks, kuluvad rohkem ja ilmselt lähevad “kõveraks”. Pidurite säästmiseks tasub pidurdada õrnalt ja võimalikult vähe, et pidurikettad ei läheks liiga kuumaks ja et pidurisüsteemi komponendid kuluksid vähem.

Järsult kallakult alla sõites vaheta pidurite kasutamise asemel lihtsalt käik madalamaks, kuid ainult headel sõidutingimustel ja libisemisohu puudumisel. Jää, vihma, lume või kehvade sõidutingimuste puhul tasub alati kasutada pidureid, sest käigu madalamaks vahetamine selles olukorras võib põhjustada järsku libisemist ja juhtimisvõime osalist või täielikku kaotust.

Hoia rattaid ja pidurisüsteemi puhtana, kuna puhas pidurisüsteem kulub vähem ja pidurdab efektiivsemalt.

Soovitused ökonoomsemaks sõitmiseks:

• sõida nii, et auto aeglustuks võimalikult palju enne pidurdamist
• pidurda mootoriga, kui võimalik
• ära vajuta pidurit põhja igal aeglustumisel, pidurda vaikselt, ent kauem, et säästa pidureid
• ABSi puudumisel ei tohi pidureid blokki vajutada, vaid tuleb jalaga pedaalil tatsuda

Lisainformatsioon ja sõidusoovitused

Pidurisüsteemi õhutamine, kuidas saada aru kas õhk on pidurisüsteemis?

Kuigi pidurisüsteem on nö õhukindel, lekib temasse ajapikku õhku. Õhk lekib pidurisüsteemi, kuna piduriklotside kulumise tõttu suurenev süsteemi maht tekitab vaakumi, mis imab süsteemi õhku, kust iganes võimalik. Õhk pidurisüsteemis annab tunda, kui vajutus piduripedaalile tundub veidi vetruv/pehme ja pidurdusvõime on tavapärasest nõrgem. Kui märkad, et vajutus piduripedaalile on švammjas, siis vii auto mehhaaniku juurde ja lase pidurisüsteem kontrollida ja vajadusel õhutada, pidurite õige töökord ei ole asi millega võib viivitada ega millest võiks mööda vaadata.

Pidurivedelik

Enimlevinud pidurivedelikud on DOT3, DOT4, DOT5 ja DOT5.1. DOT3 pidurivedelik põhineb glükooli ja glükooliestrite baasil, DOT4 koostis on sarnane DOT3-ga, kuid temas on lisaks veel booriestrid, DOT5 on silikoonbaasil ja DOT5.1 on polüeteen glükoolbaasil vedelik. DOT3 kannatab kõige vähem kuumust ja DOT5 kõige rohkem kuumust. Kuigi neid kõiki kasutatakse ka paljudes tavasõidukites, on  DOT4 ja DOT5 oma kuumuskindluse tõttu eelistatud võidusõidukites.
Tavaliselt on pidurivedeliku anuma korgi peal kirjas kas tegemist on DOT3,4,5 või 5.1-ga.

Erineva tähisega pidurivedelikke ei tohi omavahel segada.

Anti-lock braking system ehk ABS pidurisüsteem

Kuna tavalisel täispidurdusel võivad nii esi kui tagupidurid minna lukku ja juhtimisvõime halveneb märgatavalt, töötasid Bosch ja Mercedes/Daimler välja ABS pidurisüsteemi. ABS pidurisüsteem töötab põhimõttel, et rattaanduritega mõõdetakse ratta kiirust ja pidurdamisel pulseerib ABS-i pump pidurimehhanismi ja takistab rattal täielikult blokeerumast. ABS pidurisüsteemidega autodel on juhtimisvõime pidurduse ajal märgatavalt parem ja täispidurdusel pidurdusteekond lühem. Tavakiirusel, ilma ABS-ita, kuid tippides pidurdamisel, ei ole pidurdusteekond märgatavalt erinev. Küll aga on juhitavus parem.

Kui su auto ABS (Anti-lock Braking System) pidurisüsteem ei tööta (selle tunnuseks on reeglina armatuuril põlev ABS-i hoiatuslamp), pead juhtimisvõime täieliku kaotuse ehk teisisõnu rataste blokeerumise vältimiseks pidurit jalaga tippima/tatsuma. Siin on illustreeriv video, mis näitab pidurdamist ABS-iga ja ilma.

Kokkuvõte

Pidurite täielik töökord on turvalise teekonna ja teeohutuse mõistes hädavajalik. Sõites peaks pidurite suhtes alati olema äärmiselt tähelepanelik ja jälgima kas pidurdusel on midagi ebaloomulikku tunda või kuulda, kas siis pulseerimist, vetrumist, kriuksumist, vilisemist või ragisemist. Kui on vähimgi kahtlus pidurite seisukorras, tuleks kohe või niipea kui võimalik võtta ühendust mehhaanikuga, auto töökotta viia ja asja lähemalt uurida. Kuna kui pidurisüsteem annab otsad valel ajal, võib tagajärjeks olla Sinu või kellegi teise ränk füüsiline kahju või halvemal juhul surm.

Kui Sul on küsimusi või soovitusi järgmiste blogiteemade suhtes, anna meile teada kommentaariumis, aga kui Sul napib aega või ei ole soovi oma näppe õliseks teha, broneeri hoolduse aeg meie kodulehel või võta meiega ühendust telefoni või e-posti teel.

Telefon: +372 61 60 060

E-post: Info@carfox.ee

Kui Sulle meeldis see postitus või leidsid siit kasulikku infot, siis ole meheks või naiseks ja jaga postitust sõprade seas või sotsiaalmeedias.