Auto keretööd ja rooste eemaldamine
CARFOX BLOG
roostene-bmw

Auto keretööd ja rooste eemaldamine

11 min lugemist

Kas teadsid, et õige hooldusega võib auto kere eluiga pikendada kordades ja õigeaegse reageerimisega kriimudele/täketele, saab auto roostetamist vältida peaaegu täielikult?

Selles postituses räägime põhiliselt auto kere koostisosadest ja tüüpprobleemidest ning hooldusest, millega on võimalik kere eluiga kordades pikendada.

Anname nõu tõhusa rooste eemalduse ja ennetuse ning kodus ise värvitäkete ja kriimustuste likvideerimise kohta. Lisaks soovitame, mida töökojas arutada, et hooldus/parandus/ennetus võimalikult efektiivne oleks.

Nullist auto ehitamiseks siit kahjuks vajalikku infot ei leia, küll saab siit üldisi teadmisi, hooldusnippe ja nõuandeid, et osata probleeme ennetada, ära tunda ja õigesti lahendada.

Auto kere koostisosad

5 kõige kasutatavamat materjali autotööstuses on teras, plastik, alumiinium, kumm ja klaas.

Kui Su auto kere pole tehtud üleni plastist või papist nagu see Lexus, siis rooste ja mõlgid on täiesti tavalised kulumisnähtused.papist-lexusMetallidest kasutatakse autotööstuses kõige rohkem rauda või alumiiniumit ja plastikust klaas- või süsinikkiudu. Kõikidel materjalidel on omad plussid ja miinused, nii kaalu, hoolduse kui ka tugevuse poolest.

Kõige rohkem kasutatakse autotootmises terast. 2007. aastal oli keskmises tavasõidukis umbes 1 tonn terast. Auto raam e. skelett toodetakse tavaliselt tsüaneeritud terasest ehk terasest, mille pindmine kiht on tugevdamiseks süsiniku ja lämmastikuga kõrgetel kuumustel rikastatud.

Terasest luuakse ka auto põhi ja katus ning ka mõningaid keredetailile nagu uksed, kapott ja kerepaneelid. Terast kasutatakse autotööstuses, kuna see on tugev, vastupidav ja hästi töödeldav ning seega muutub kõrgetel kiirustel ideaalseks deformeerujaks. Kuigi teras on odav ja turvaline materjal, on sellest raske kompleksseid kujundeid vormida ja seda tuleb roosteprobleemide tõttu rohkem hooldada.

Kasutuselt teisel kohal on plast, mida leidub tavasõidukis umbes 136 kilogrammi. Plasti kasutus on autotööstuses kindlalt kasvamas, sest plastmassist komponentide omadused on materjaliteaduse ja tootmise edenemise tõttu kiirel arengul. Plastdetailid on keskmiselt 50% kergemad kui muud autotootmises kasutatavad materjalid, muutes plasti ideaalseks kerge ökoauto komponendiks. Lisaks on plastdetailide tootmine lihtsam ning plastist on võimalik toota palju komplekssemaid detaile kui metallist. Näiteks juba praegu on võimalik 3D-printida plastdetaile, mis on tugevuselt võrreldavad terasega, kuid kaaluvad poole vähem. Kallimad ja tugevamad plastdetailid on süsinikkiust ja odavamad klaaskiust.

Autotootmises kasutusel olevatest metallidest on teisel kohal alumiinimum. Alumiiniumist detailid on kallimad kui terasest, kuna need on kergemad, tugevamad ja vastupidavamad ilmastikuoludele. Alumiinium on korrosioonikindlam ja taaskasutatavam, kuna alumiiniumi sulamites ei kasutada rauda nagu terase sulamites. Ligi 90% autodes olevast alumiiniumist läheb taaskasutusse. Alumiiniumi sulami koostisosi muutes saab seda teha mitu korda tugevamaks keskmisest autotootmises kasutatavast terasest. Tihti on alumiiniumist keredetailid näiteks kapott ja esitiivad.

Ilmaolude eest kaitseb iga auto kere vaid lakiga kaetud värvikiht. Autovärvid on loodud kaitsma autot päikesekiirguse, vihma, muda ja lume eest. Kuigi väikeseid värvimuresid on võimalik ka oma koduhoovis korda lihvida ja siluda, soovitame suurejoonelisemad värvitööd või roosteennetused jätta asjatundjatele, kellel on vastav väljaõpe ja varustus.

Auto kere tüüpprobleemid

Sool, mida Eesti teedele talvel puistatakse, kiirendab oluliselt auto kere roostetamist.

Auto soetamisel Eestist peaks alati uurima, kas autole on võimalik teha roosteennetust/tõrjet ning kas ja kui suuremahuliselt on seda mõtet teha. Eestis roostemuredega auto, ilma roostetõrjeta, kaua ei kesta.

Värvikahjustused

roostetav täke

Kõige elementaarsem roosteennetus saab alguse auto regulaarse pesemisega ja värvikihi kaitsmisega. Kõige rohkem kahjustavad auto värvikihti teedelt paiskuvad kivikesed, mis kriimustavad autot ja paljastavad ilmastikuoludele värvi all oleva terase. Värvitäkete eest mitte hoolitsemine on kõige lihtsam viis oma auto roostehunnikuks muuta. Värvikahjustused tuleks alati kõrvaldada enne, kui ilmad lähevad sombuseks/niiskeks ja teedele puistatakse soola või liiva.

Lisaks värvitäkkeid põhjustavatele kividele on auto värvile veel ohuks ultraviolettkiirgus. UV-kiirguse eest kaitsmata auto värv muutub juba paari aastaga märgatavalt tuhmimaks. Et kaitsta auto värvi päikesevalguse eest, pargi igal võimalusel varju ja vahata autot umbes 2 korda aastas, enne talvesoola maha panemist ja pärast kevadist soolapesu.

Auto kere roostetamine

Kõige tüüpilisem kereprobleem on roostetamine. Sellele saab vastu vaid ennetava hoolduse või oluliselt kallima tagantjärele tarkusega. Kõige sagedamini saab roostetamine alguse auto alusküljelt, rattakoobaste või küljekarpide juurest, kuna neid alasid tabab teedel kõige rohkem lahtiseid kive. Autot täksivad kivid kahjustavad soola eest kaitsvat värvikihti ja autoraami terases olev raud hakkab oksüdeeruma ehk roostetama.

Auto aluskülje katmine mastiksiga maksab olenevalt sõidukist ja sõiduki eelnevast seisukorrast 100-200€.

Roostetõrje liigid ja rooste eemaldamine

Rooste füüsiline eemaldus kujutab endast roostetanud ala ära lõikamist ja asendamist või roostekihi füüsilist kõrvaldamist lihvimisega. Raskesti ligipääsetavates kohtades on kõige parem eemaldada roostet liivapritsiga.

Rooste eemaldamine keemiliselt on roostetanud ala kemikaalidega töötlemine. Keemilises rooste-eemalduses kasutatakse kokkupuutel söövitavad keskmise tugevusega happeid, mistõttu tuleks töötamisel kasutada vastavat riietust ja varustust. Tavaliselt kasutatakse fosforhapet (H3PO4), mis kantakse roostetanud alale, et see söövitaks rooste kuni terase pindmise kihini. Keemilist rooste-eemaldust soovitame kasutada keskmiste ja raskemate roostekahjustuste korral.

Rooste eraldamine on roostetamise peatamine, takistades õhu metallini jõudmist. Kuna roostetamine on elektrokeemiline protsess, mida põhjustab hapnik, siis metalli eraldamine hapnikust peatab selle oksüdeerumisprotsessi. Tavaliselt eraldatakse roostet bituumeni baasil valmistatud mastiksiga, mis kantakse auto alusküljel roosteohus alale. Mastiks on auto alusküljele nii tõhus roostetõrje kui ka mürasummutus. Rooste eraldamist mastiksiga soovitame kasutada, kui roostekahjustused on kerged kuni keskmised. Rooste eraldamine eeldab, et rooste ei mõjuta sõiduki struktuurilist terviklikkust ning pole veel metallist läbi söönud.

Rooste eraldamine roostemuunduriga on sarnane tavalisele rooste eraldamisele, kuid mastiksite ja muude ainetega kaitsekihi pealekandmise asemel kasutatakse olemasolevat roostet, et takistada edasist roostetamist. Roostemuundur on kõige lihtsam lahendus, mida koduses roostehoolduses kasutada. Lahtine roostekiht tuleb maha lihvida ja seejärel tuleb pihustada peale roostemuundurit, mis muudab pindmise roostekihi tugevaks ja õhukindlaks, takistades edasist roostetamist. Roostemuundurit soovitame kasutada kergetel ja pindmistel roostekahjustustel.

Kodune auto rooste hooldus

Kerepaneelidel roostetõrje tegemisel tuleks esialgu füüsiliselt eemaldada suurem osa lahtisest roostest ning seejärel käia lihvitud pind üle happega, loputada, kuivatada ja kanda peale epoksiidvaigu kiht ning alles siis värv.

Auto raamil kergete roostekahjustuste peatamine on kõige lihtsam eraldusvärviga, mis ei lase hapnikul põhjustada edasist roostetamist. Erinevate eraldusvärvide sobivuse kohta küsi mehaaniku või asjatundja käest. Kui auto raam on tõsisemate roostekahjustustega, siis esialgu tasub suurem roostekahjustus eemaldada füüsiliselt, seejärel keemiliselt üle käia ja kanda peale eraldusvärv või mastiks.

Terasvelgedelt saab rooste kõige efektiivsemalt eemaldada liivapritsiga. Pärast liivapritsiga ülekäimist tuleks peale kanda uus eraldusvärv või mastiksikiht.

Mida arutada töökojas, roosteennetus võimalikult tulemuslik oleks?

  • Pärast rooste-eemaldust tuleks küsida lähima pesula asukohta, et pesta ja vahatada.
  • B-kategooria varuosade kaalumisel tuleks küsida nõu hinna ja kvaliteedi suhte kohta võrreldes originaalosadega.
  • Milline peaks olema auto edasine pesemise/vahatamise intervall?
  • Millal teha autole soolapesu?

Kokkuvõtte

Iga auto eluea määrab tema omaniku heaperemehelikkus. Eestis on autoraamidele kõige suuremaks vaenlaseks ilmastikuolud, mis niiskuse ja teedele puistatava soolaga auto roostetamist oluliselt kiirendavad. Auto kere kahjustavad kõige rohkem värvitäkked ja kriimud, mis paljastavad keredetailid ilmastikuoludele.

Pikemas perspektiivis on kõige lihtsam ja odavam viis auto kere väärtuse hoidmiseks:

  • õige roosteennetus
  • regulaarne pesu
  • 2 õigesti ajastatud soolapesu ning vahatamist kevadel ja sügisel
  • kõikide värvitäkete/kriimude võimalikult kiire likvideerimine
  • auto vee äravoolu avade võimalike ummistuste kontrollimine

Kui Sul on küsimusi või soovitusi järgmiste blogiteemade suhtes, siis anna meile teada kommentaariumis, aga kui Sul napib aega või ei ole soovi oma näppe õliseks teha, broneeri hoolduse aeg meie kodulehel või võta meiega ühendust telefoni või e-posti teel.

Telefon: +372 61 60 060

E-post: Info@carfox.ee

Kui Sulle meeldis see postitus või leidsid siit kasulikku infot, siis ole meheks või naiseks ja jaga seda postitust sotsiaalmeedias.


Loe lisaks