10 kõige jaburamat müüti autodest
11 min lugemist
Kas kabrioletiga vihmaga sõites jääd kuivaks? Kas põtra tee peal nähes peaksid pidurdama või gaasi andma? Kas reaktiivlennuki kütusega muudad oma auto kiiremaks?
Kui Sa juba tead vastuseid nendele ja paljudele teistele küsimustele, siis edasi pole mõtet lugeda. Kes aga tahab teada, millised neist müütidest on tõepõhjaga ja millised mitte, siis soovime head lugemist.
Pidage meeles: paljud neist müütidest on ohtlikud, nii et kuulake meie soovitusi ning liigelge ohutult.
Manuaaliga sõites säästad bensiini
See müüt oli tõsi umbes 15 aastat tagasi, kus automaatkasti peeti tõeliseks õgardiks. Tolle aja manuaalkastid andsid umbes liitri võrra madalama kütusekulu.
Tänapäeval on käigukasti tehnoloogia jõudsasti edasi arenenud ja automaat on manuaalile ökonoomsuses järele jõudnud, möödudes sellest isegi kohati. Seda paljuski tänu sellele, et automaatkastidesse on suudetud oluliselt rohkem käike toppida. Uutel automaatidel on juba kas 8 või 9 käiku, mis võimaldab kastil leida mootori pööretele vastava kõige ökonoomsema käigu.
Pidage meeles: Kui plaanid osta vana autot, siis eelista manuaalkasti (lisaks kütuse säästmisele on seda ka odavam remontida).
Loe käigukastide kohta lisaks meie varasematest blogipostitustest:
Saad oma auto kiiremaks muuta, kasutades reaktiivlennuki kütust
Kuigi me kõik loodaks näha meeletut kiirendust ja auto tagant väljuvaid leeke, siis kahjuks see nii ei ole. Kahjuks!
Peamine põhjus, miks reaktiivi kütus ei sobi auto mootorile on selles sisalduv parafiin. Parafiin, mis on mõeldud õlilampide jaoks! Valades reaktiivlennuki kütust diiselmootorisse võib juhtuda, et saad selle isegi korraks käima. Nimelt on mõlemal kütusel pea sama tihedus. Samas pole sellisel käivitusel pikka pidu ja juba varsti läheb mootor pikemale puhkusele.
Bensiinimootori puhul on reaktiivmootori kütuse näol tegemist puhta mürgiga. Kui oled kogemata seda enda bensiinipaaki valanud, siis eemalda see sealt kindlasti enne mootori käivitamist.
Auto plahvatab kokkupõrkel
Kasvades üles Hollywoodi hõlma all, on raske aru saada, miks on üldse turvapatju vaja – kõik autod ju plahvatavad kokkupõrkel niikuinii!
Meie kõigi õnneks see nii ei ole. Auto kütusepaak on ehitatud turvalisust silmas pidades. Seda võib pidada auto üheks tugevaimaks komponendiks, mis naljalt juba ei purune.
Lisaks on turvalisuse kaalutlustel tänapäeva autodes kütusepaak asetatud enamasti tagasillast natuke ettepoole. Selliselt ei ulatu eest- ning tagantpoolt tuleva kokkupõrke löögi jõud kütusepaagini.
Õhukonditsioneeriga sõitmine on kulukam kui lahtiste akendega.
Kes meist ei tahaks soojal suveõhtul sõita lahtiste akendega? Mõeldes samas oma rahakotile, siis kumb on kulukam, konditsioneer või avali aknad?
Selle müüdiga on natuke keerulisem. Mitmed vanemad uuringud viitavad, et teatud kiiruseni on lahtiste akendega sõitmine soodsam. Näiteks on ühes vanemas, 2004 aasta uuringus (Society of Automotive Engineers, 2004) välja toodud, et konditsioneeri kasutamine on ökonoomsem alles alates 80.5 km tunnikiirusest.
Sama tulemust näitas ka MythBustersi 2012 aasta test, kus lahtiste akendega linnamaasturiga jõuti 72 km/h sõites 24 km kaugemale konditsioneeriga sõidukist.
Kokkuvõte: Kuna kütuse tarbimine sõltub paljuski konkreetse auto aerodünaamikast, konditsioneerist ning sõidukiirusest, siis võivad tulemused olla autoti erinevad. Samas soovitame omaltpoolt just turvalisuse kaalutlusel kasutada sõidu ajal pigem konditsioneeri, et vältida autos tõmbetuule tõttu lendlevate asjadega pihta saamist.
Mobiiltelefoni kasutamine autot tankides viib plahvatuseni
Me oleme tõenäoliselt kõik näinud bensiinijaamades kleepekaid, mis keelavad mobiili kasutamist. Samas on tegemist ikkagi müüdiga, mille kohta puuduvad maailmas dokumenteeritud juhtumid.
Mida küll tasub autot tankides jälgida, on staatiline elekter. See väike kurikael võib halbade juhuste kokkulangemisel sütitada kütusepaagist tulevad bensiiniaurud. Sellest hoidumiseks maanda oma keha enne tankima hakkamist.
Tankides autot hommikul, saad rohkem kütust sama raha eest
Loogika selle taga on lihtne – jahedas tõmbub kütus kokku ning Sinu auto paaki mahub seda rohkem. Kuigi füüsika siin taga on usaldusväärne, siis paraku on ikkagi tegemist müüdiga.
Tanklate kütusemahutid on asetatud enamustel juhtudel turvalisuse kaalutlustel maa alla. See tähendab, et kütuse temperatuur on pea alati sama, mis iganes kellaajal Sa ka ei tangiks.
Otsekokkupõrkel põdraga peaks pidurdamise asemel kiirendama, et lükata põder turvaliselt üle auto katuse
Tegemist on ohtliku müüdiga, mis ei vasta tõele. Testid näitavad, et vajutades enne kokkupõrget pidurit on kahjustused autole väiksemad. Samas on tõsi, et suurema hoo pealt põtra tabades on metsloomal kõrgem lend. See aga kahjuks ei päästa autos olijaid, kuna kahjustused auto katusele on suuremal kiirusel samuti suuremad.
Põdra tervist silmas pidades on samuti mõistlikum enne kokkupõrget maksimaalselt aeglustada. Mida väiksem on auto kiirus, seda väiksem on ka kokkupõrke hetkel kineetiline energia.
Sa pead oma auto õli vahetama iga 5000 km tagant. Või siis mitte üldse
Tegemist on müüdiga vanast ajast, kus autod võisid tõesti vajada õlivahetust lühikese distantsi tagant. Põhjuseks võis olla mootori madal efektiivsus või suurem lekete võimalus. Tänapäeval aga langeb enamuste autode õlivahetusvälp 10 000 ja 20 000 km vahele ja lekkeid esineb harva.
Kui Su auto vajab tihemini õlivahetust, siis oleks mõistlik tulla meile hooldusesse :).
“5000 km” müüdist on välja kujunenud ka järgmine müüt, mis kohaselt pole vaja õli üldse vahetada. Suletud õlisüsteemi puhul, mis ei leki, võib siin isegi mingit loogikat näha.
See müüt lükati ümber How Stuff Works telesaates, kus öeldi nii: “Mootoris olev õli muutub ajapikku aina mustemaks, kaotades seeläbi oma lubrikeerivad omadused. Lõpptulemusena lakkab see sootuks toimimast ning mootor jookseb kokku.”
Pidage meeles: Eestis peaks mootoriõli vahetama vähemalt iga 15 000 km või 1 aasta tagant. Isegi kui Sinu uus auto tahab tehase järgi õlivahetust iga 30 000 km tagant, siis suhtu sellesse skeptiliselt. Nii pikad õlivahetusvälbad kehtivad ainult ideaaltingimustes, kus sõites pikki vahemaid koormad mootorit ühtlasemalt, temperatuurid ei kõigu ja tee ei tolma.
Õlivahetuse olulisusest saad rohkem lugeda meie blogipostist: Õlivahetus ja vedelike perioodiline kontroll
Musta autoga sõitmine on kütuse osas ökonoomsem kui puhta autoga
Kuigi esmapilgul ei tundu see mõte mõistlik, siis natuke süvenedes saab asi selgeks. Nimelt on müüt saanud alguse golfipallidest, mille pinnal olevad väikesed lohud tagavad parema aerodünaamika ning pikema lennu. Auto mustus justkui nagu jäljendaks oma krobelisusega samalaadset pinnastruktuuri.
Selle müüdi lükkas ümber MythBusters, kus avastati, et musta autoga sõitmisel on kütusekulu umbes 10% suurem.
Kuidas oma auto korralikult puhtaks saada saad lugeda Autosky blogipostitusest: Tüüpvead auto pesemisel ning kuidas neid vältida.
Ilma katuseta kabrioletiga vihma kätte jäädes on kuivem sõita kiiremini kui jääda katuse paigaldamiseks seisma
See on üks ainsatest müütidest, mis vastab ka tõele. Vähemalt teatud kiiruste juures.
Kabrioletile katuse paigaldamine on kurikuulsalt aeganõudev tegevus. Kiiremate masinate puhul võtab see aega üle 8 sekundi, mis on täiesti piisav, et oma auto sisu korralikult üle ujutada. Samuti saad katust paigaldada ainult kas seisma jäädes või väga väikese kiirusega sõites.
Oletusel, et õues hakkab järsult paduvihma sadama ja Sa pead kuivaks jäämiseks tegema otsuse, kas jääda vihma käes seisma, et katus paigaldada või sõita kiiremini, siis paraku tagab kiiremini sõitmine kuivema tulemi.
Testid näitavad, et sõites umbes 110 km/h jääb auto sisu veest pea täielikult puutumatuks. Täiesti kuiva tulemuse saamiseks pead aga sõitma üle 140 km/h.
Omaltpoolt kindlasti soovitame katus ikkagi paigaldada. Peale selle, et paduvihmaga on üle 110 km/h sõitmine ilmselgelt ohtlik, ei ole alati võimalik sellist püsikiirust hoida ja varem või hiljem pead hoo maha võtma ja märjaks saama.
Kui soovid saada rohkemat infot vihmaga sõitmise kohta, siis loe meie blogipostitust: Libedasõit ja sõitmine raskendatud sõidutingimustes.
