5 manuaalkäigukastile kahjulikku sõiduharjumust

Manuaalkäigukast on autofanattide kindel lemmik, kuna juhil on rohkem kontrolli auto pöördemomendi ja seeläbi vedavatele ratastele rakenduva jõu üle. Mitmetel juhtudel võimaldab manuaalkäigukast kogenumal juhil olukorrale täpsemalt reageerida.

Kuid nagu iga mehhaanilise süsteemiga, peab ka selle pikima eluea saavutamiseks oskama seda õigesti käsitseda ja sellepärast tutvustame selles postituses 5 asja, mida manuaalkäigukastiga autos ei tasu teha. Kuid kui oled automaatkäigukastiga auto juht, siis varasemas samatemaatilises postituses oleme ka juttu teinud automaatkäigukastile kahjulikest sõiduharjumustest.

Mõnede jaoks on järgnevalt mainitud harjumused tekkinud aastate vältel teadmatusest, et need võivad olla käigukastile kahjulikud. Asjatundjate ja kogenumate jaoks on need soovitused tõenäoliselt ilmselged. 

Niisiis räägime lähemalt, mida ja miks teha ei tohiks.

1. Ära kasuta käigukangi käetoena

Pane käsi käigukangi peale vaid käigu vahetamise hetkeks, pärast käiguvahetust toeta käsi uuesti roolile.

Käe kangil hoidmine võib avaldada rõhku käigukahvlile (käigukangi alumine osa, mis käike vahetab), surudes selle käiku vahetava pöörleva komponendi vastu ja seeläbi põhjustades asjatut kulumist. Kuigi see ei ole sõiduki üldseisukorrale suur kahju, on seda kerge vältida.

Teine põhjus on see, et parima juhitavuse jaoks soovitatakse alati, kui võimalik, hoida mõlemat kätt roolil.

Oleme kirjutanud eraldi blogipostituse, mis selgitab õiget käteasetust roolil, millega väldid õnnetuse korral, õhkpadja äkilise avanemise tõttu, kätega vastu nägu saamist.

2. Ära kiirenda kõrge käiguga

Vaheta käik vajadusel madalamaks, kui pead kiirendama.

Kõrge käiguga kiirendamine ei ole mootorile ega käigukastile tervislik, kuna mootor peab töötama käikude suhtes ebasoodsates tingimustes ja andma maksimumi, kuigi kõrge käik ei luba järsemat kiirendust. Mootori töömahu ja käigu ebakõla kurnab ja kulutab mõlemat süsteemi asjatult.

Seda võib võrrelda jalgrattaga kohapealt kiirendusega, kui on kõrgeim käik sees – vändates osutad jalgadele küll jõhkrat koormust, kuid kiirenduse tulemus on minimaalne.

Näiteks väljud linnast, 5. käik sees, kiirusega 50 km/h ja nüüd on suurim lubatud kiirus 90 km/h – pane 4. käik sisse ja kiirenda kuni 70-80 km/h ja alles siis pane 5. käik sisse.

Parima kiirenduse saamiseks tasuks käiku vahetada 2000-3000 pöörde kõrgemas otsas, kuid tõhusaima kütusekulu saavutamiseks võib käiku vahetada 2000 pöörde kandis.

Kuna pea iga mudeli mootor, kaal ja muud komponendid on erinevad, ei ole otsest rusikareeglit sõidustiiliga seonduva süsteemikäsitsuse kohta, vaid palju on tegemist auto ja mootori tunnetamisega.

Mootori häälest sõidu ajal saab lugeda, kas sõidustiil on optimaalsele lähedane või mitte. Näiteks, kui sõidad kiiruse suhtes liiga kõrge käiguga, teeb mootor madalat häält ja kiirendab aeglaselt ja ehk ka jõnksutades. Kui sõidad kiiruse jaoks liiga madala käiguga, kostab mootorist kõrgema tooniga, sääsepininale sarnanev heli.

Kindlasti on iga auto mootori jõudlusel ja käikudel omad erinevused, kuid põhiline on, et kiirendus oleks võimalikult kiire ja sujuv eri käikude/kiiruste suhete vahel ning mootor ei peaks pingutama käikude suhtes ebasoodsates tingimustes. Lisaks mootori ja käigukasti säästmisele on võimalikult sihikindel ja sujuv kiirendus ka kütusekulu suhtes tõhusam.

3. Mäenõlvalt üles sõitu alustades, ära “mängi” siduri ja gaasiga vaheldumisi, et takistada autol tagasi veeremast 

Kasuta tavalist pidurit või käsipidurit, et autot liikumiseni paigal hoida.

Kui mäenõlvalt liikuma saamiseks mängid vaheldumisi gaasi ja siduriga, kulutad asjatult siduriketta hõõrdematerjali ja põhjustad tõenäoliselt siduriketta enneaegse läbikulumise. Eri vanusega sõidukite puhul on mitmeid viise, kuidas vähendada siduri ja gaasiga “mängimisest” tingitud siduriketta liigset kulumist.

Mitmetel uutematel autodel on kas automaatne või manuaalne seisupidur (tõusul paigaltvõtuabi) nimega Brake Hold, mille rakendamisel hoiab auto pidureid ise peal ja hoiab autot tagasi veeremast, kuni pöörded on piisavad edasi liikumiseks. Manuaalne seisupidur käivitatakse nupuga, millel on tavaliselt kirjas Brake hold, kuid automaatne aktiveerub iseenesest, kui juht hoiab jalga siduril, kuid laseb lahti pidurist.

Kui ei ole tegemist väga järsu nõlvaga ning autol puudub Brake Hold ja on ruumi veidi tagurpidi liikumiseks, liigu kohalt sarnaselt tasasele pinnale, kuid lase sidur sujuvalt ja kiiremini lahti ning anna gaasi veidi rohkem kui tavaliselt.

Kui oled sunnitud peatuma järsemal nõlval ja tagasi veeremiseks on vähe ruumi või puudub võimalus (kuna taga on näiteks teine auto), toimi järgnevalt:

1. 1. pane peale käsipidur ja võta jalg pidurilt
   2. eemalda jalg sujuvalt sidurilt, kuni tunned, et hakkab näkkama/ urisema
   3. lase käsipidur lahti
   4. anna õrnalt gaasi ja eemalda jalg sujuvalt sidurilt

Kui kiirendad, ära nõkuta jalga kummalgi pedaalil, otsides seda “perfektset” sujuvust, tegutse ühtlaselt ja sujuvalt, kuid konkreetselt.

Kui auto ei tee kohaltminekul just kõige ilusamat häält, korrigeeri järgmine kord siduri lahtilaskmise ja gaasile vajutamise tugevust ja sujuvust. Nii harjutad endale sisse konkreetse tegevusmustri, selle asemel, et iga kord ebakindluse tõttu heietades siduriketast kulutada.

4. Ära hoia käiku sees punase tule taga

Punase tule taga peatudes võta käik välja, lase sidur lahti ja pane jalg pidurile.

Kui hoiad käiku sees ja sidurit all, kulutad asjata siduri survelaagrit. Mõned võivad vaielda, et tasub käiku sees hoida igaks juhuks, et kui peaks olema vajadus kiiresti minekut teha, kuid enamikul juhtudel on su ees teine auto ja kiireks sööstuks puudub nii vajadus kui ka võimalus.

Nii toimides, isegi kui sul sõidetakse tagant sisse, on sul jalg juba piduri peal ja ei teki üllatuslikku rahmimist ning tõenäosus, et kui sulle sõidetakse tagant sisse, sõidad sa omakorda järgmisele sisse, on väiksem.

Kuna käigu sisse ja välja võtmine on kiire ja lihtne tegevus, soovitame igaühel harjutada endale sisse parim tava ja võtta käik peatumisel välja.

5. Ära toeta jalga siduripedaalile

Kui parajasti käiku ei vaheta, toeta jalg pedaali kõrvale nii, et jalg pedaali ei puutuks.

Kui jalg on siduripedaali vastas, võid kogemata hoida sidurit veidi all ja vähendada seeläbi auto jõudlust ning, sarnaselt eelmisele punktile, kulutada ilmaasjata siduri survelaagrit.

Kokkuvõtteks

Käigukasti parima töökorra tagamiseks tuleks sõita konkreetselt, et kõik tegevused oleksid sihikindlat ja konkreetse alguse ja lõpuga, sest käigukast on ikkagist mehhaaniline süsteem, mille tervislik toimimine põhineb inimese abiga sujuval, kuid robootilisel liikumisel.

Üldjoontes tuleks muidu käia korrapärases hoolduses ja hoida silma ja kõrva peal, et pöörded naljanumbreid ei teeks ja kahtlaseid kolinaid ega raginaid ei kostuks.

Manuaalse käigukastiga on vedeliku vahetus soovitatav 50 000 – 100 000 kilomeetri tagant. Et hoida silma peal sõiduki vedelike seisukorral oleme kirjutanud postituse õlivahetusest ja vedelike perioodilisest kontrollist.

Uuema automaatkäigukastiga on soovitatav õli vahetada 90 000 – 160 000 kilomeetri tagant. 

Tihedam õlivahetus ei tee autole halba, kuid liiga tihe vahetamine on aja ja raha raiskamine.

Käigukasti õli seisukorra hindamine tooni järgi:

• Läbipaistev punakas/kollakas- ei pea vahetama
• Pruun – vajab lähiajal vahetamist(mida varem seda parem)
• Must/kõrbenud lõhnaga – vajab kohest vahetust

Hoolimata sellest, et paljud tänapäeva autotootjad määravad käigukasti/vahekasti õli kasutuskõlblikuks pea terve auto elu, tasub seda siiski eelnimetatud perioodide tagant vahetada, et tagada käigusüsteemi pikemaajaline tõrgeteta töö.

Uuematel sõidukitel käigukasti õlitaseme kontrollimiseks enam mõõtevarrast ei ole, kontrollimine toimub diagnoosarvuti abil või manuaalselt käigukasti korpuses oleva ava abil. Kontrollimiseks tuleb pöörduda spetsialisti poole.

Kui Sulle meeldis see postitus või leidsid siit kasulikku infot, siis ole meheks või naiseks ja jaga seda postitust sotsiaalmeedias.