Kuidas valmis automaailma jaoks unikaalne maastikuauto - Carfox

Jätkades Carfoxi veebilehe kasutamist, nõustud meie kasutajakogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega. Loe lähemalt

CARFOX BLOG

Kuidas valmis automaailma jaoks unikaalne maastikuauto

22 min lugemist

Istusime seekordse blogi jaoks maha ühe meie toreda kliendi Ain Meistriga, kes pöördus Carfoxi poole väga ebatavalise palvega – aidata tal ümber ehitada oma 2002 aasta Land Rover Defender. Kuna Carfoxis meile väljakutsed meeldivad, võtsime projekti ka vastu.

Vaatame, kuidas see Eesti automaailma jaoks unikaalne projekt üldse alguse sai, mis see endast kujutab ning kuhu tänaseks omadega välja on jõutud. 

Intervjuu küsimustele vastas Ain Meister suure entusiasmi ning hulgaliste detailsete autoalaste teadmistega. 

Mida tähendab auto Sinu jaoks igapäevaselt?

Auto on minu jaoks möödapääsmatuks töövahendiks, ilma milleta ei kujutaks oma igapäevast elu ettegi. Tööalaselt tegelen metsandusega ning vajan seetõttu võimekat maasturit, et oma töölauale võimalikult lähedale pääseda. Selleks tuleb tavaliselt ületada mitmeid uudismaa põlde ja kraave olenemata sellest, kas maas on lumi, muda või jää. 

Võiks ju öelda, et “pargi auto tee äärde ja kõnni jala”. Kui aga pead igapäevaselt läbima kilomeetrite kaupa metsasihte ja põldusid, ise kõhuni lumes või mudas sumbates, paneb mõtlema korraliku masina peale ikka küll.

Võimeka maastikuläbivusega autoga säästan igapäevaselt oluliselt aega ning vaeva. Probleemiks on lihtsalt õige masina leidmine.

Mis teeb autost “õige” ja kui raske on seda leida? 

Ega see alguses kerge polnud. Parketimaastureid müüakse Eestis palju ja müügimaterjalide järgi tunduvad need kõik väga võimekad olevat. Kuidas masinad aga päriselt mudas hakkama saavad, tuli esile ainult katse-eksituse meetodil. 

Niimoodi proovisin läbi mitmed autod, enne kui jõudsin lõpuks järeldusele, et ega neist ilma korraliku tuunimiseta ikka eriti asja saagi. Tuleb lihtsalt leida see õige “toorik”, mida ümber ehitama hakata. 

Milliseid autosid proovisid ja kuidas nendega rahule jäid?

Mööda korralikku metsarada sõites saavad pea kõik autod olenemata oma veoskeemist eeskujulikult hakkama. Natuke karmimates tingimustes tulevad välja aga puudujäägid. Nüüd on lihtsalt küsimus, kas neid puudujääke saab kõrvaldada või mitte.

Enne Land Rover Defenderit katsetasin järgmisi marke ja mudeleid. 

Mercedes Benz ML 

 

Mercedes Benz ML oli esimene auto, mida hakkasin põldude ületamiseks kasutama. Tegemist oli tööautoga, mida kasutasin ka isiklikeks sõitudeks. Siin sain ka olulise õppetunni – pereautoga ei tasu kraavidesse ja mülgastesse ronida. 

Kuigi auto ise pidas kenasti vastu, kulus enamus aega sellelt pori rookimise peale ja seda nii seest- kui väljastpoolt. Otsustasin, et aeg on küps endale tööauto muretseda.

Ford Tourneo Connect

Oma esimeseks tõeliseks tööautoks soetasin Ford Tourneo Connecti. Kuna tegemist oli esisillaveolise masinaga, pidin metsas müttamiseks tõstma selle vedrustust ning alla panema ka kõrgemad all-terrain rehvid. Tulemus? Peab isegi mainima, et läbivus oli üllatavalt hea. 

Samas olid masinal ka kindlad puudujäägid. Nimelt polnud autol difrilukku, nii et kui ta korra juba kinni jäi, siis lõplikult. Pidin vähemalt korra kuus tungrauaga tohutuid tunde raiskama, et Fordi mudast või lumest välja kaevata. 

Aeg oli valida uus auto, milleks sai Land Rover Freelander 2. 

Land Rover Freelander 2

Land Roveri puhul tundsin, et just see võib olla see õige. Nimelt on Freelander 2 selline mõnus väike auto, mil hea maastikusuutlikus. Masina lühike teljevahe, hea kliirens ja 4×4 veojõu skeem tegid Freelander 2-st väga hea ronija.

Nagu ikka, tõstsin masinal koheselt ka vedrustust 5 cm võrra ja panin alla suured all-terrain rehvid, tänu millele sai kliirensiks lausa 35 cm. 

Samas tekkisid ka selle masinaga mitmed probleemid. Esimeseks mureks oli veojõukontroll, mida ei saanud täielikult välja lülitada. Niimoodi ei saanud näiteks mutta kinni jäädes edasi-tagasi kiikuda

Teiseks ja suuremaks probleemiks olid algselt paigaldatud all-terrain rehvid, mille puhul avastasin, et need on mudas väga libedad. Parkisin ühel õnnetul päeval auto mudasele kraavipervele ja sealt startides vajusin libedaga lihtsalt kraavi. Isegi risti pööratud rattad ei aidanud. 

Lahendus libedate rehvide vastu tundus esialgu lihtne olevat – vahetasin all-terrain rehvid kõrgema profiiliga 33” mudarehvide vastu. Viimased olid lausa 15 cm originaalidest suuremad. 

Suurtemate rehvidega tekkis aga uus mure. Nimelt ei ole Freelander 2-l mehhaanilist aeglustit. Niimoodi ei suutnud masina 118 kW diiselmootor ja automaatkast suuri rattaid enam muda ja lume sees ringi lükata ja käigukast hakkas koormusest üle kuumenema. Maanteel ei lülitanud automaatkast viimast käiku enne 100 km/h saavutamist sisse kuna koormus oli käigukastile liiga suur. Lisaks kõigele kulusid puksid liialt kiiresti läbi. 

Tundus, et ka Freelander 2 pole ideaalne lahendus.

Land Rover Defender 2002 – see üks ja ainus

Pöördusin oma murega Imede Põllu poole, mis tegeleb Land Roverite müügi ja remontimisega. Sealt öeldi kohe, et mis Sa ikka selle Freelander 2-ga jamad, võta parem Defender. 

Defenderist olin varasemalt suure kaarega mööda käinud. Tegemist ju ikkagi paraja traktoriga, millega maanteel täiesti võimatu sõita. Ülimalt mürarikkad, väga aeglase ülekandega ja üldiselt väga ebamugav. Näiteks pidi juba linnakiirustel sõites salongis praktiliselt karjuma, et kõrvalistuja kuuleks. 

Vaatamata kõikidele oma puudustele hakkas proovisõidu ajal Defender meeldima. Ostsingi masina 2015. aasta novembris ära ja sealt see pull pihta hakkaski.

Nagu aru saan, siis Land Rover Defender on tänaseni püsima jäänud. Mis muutused see masin on vahepeal läbi teinud? 

Defenderist leidsin jah selle “tooriku”, mille peale ehitama hakata. Eks mul alguses mingeid suuri plaane polnudki, tahtsin lihtsalt natuke masina salongi parandada ning panna ka suuremad mudarehvid alla. 

Aga nagu ikka viib üks mõte teiseni ning nüüdseks olen juba üle 2 ja poole aasta masinat aktiivselt ümber ehitanud. Eks see mingi pisik ole, mis mind on nakatanud (naerab ise selle mõtte peale). 

Siit siis lühike ülevaade, mis vahepeal tehtud on. 

Vahekast

Peale auto ostmist lasin Imede Põllul esimese tööna Defenderi ülekande kiiremaks teha. Originaalis olid maantee kiirusel pöörded 2700 rpm juures, mis on viiesilindrilise diiselmootori jaoks väga palju, kulutades mootorit ja kütust tavapärasest oluliselt rohkem. 

Lahendusena pandi sinna Land Rover Discovery 2 vahekast, mis tagas küll suurtel kiirustel madalamad pöörded aga jõudu jäi samuti vähemaks. Vahetus viis edasi ka mitmete uute tehniliste probleemideni.

Salong 

Salongi plaanisin esialgu ainult siit-sealt kohendada, vahetada istmekatted ja parandada natuke valgustust. See kõik aga muutus tööde käigus, kus üks mõte viis teiseni. Praeguseks võib öelda, et originaalist on salongis väga vähe järele jäänud.

Istmed

Sõidumugavuse tõstmiseks otsustasin vanad istmed mugavamate Discovery 2 omade vastu välja vahetada. Töö ise oli suhteliselt keeruline, kuna uute istmete kinnitused ei sobinud üldse kokku Defenderi omadega. Ükski töökoda polnud nõus mind selles aitama, isegi mitte kere remondiga tegelevad ettevõtted. Öeldi, et ülesanne on liiga keeruline ja vastutusrikas

Tegin siis kõik ise ära. Erinevate tooli asenditega katsetamine võttis mul aega umbes 5 päeva. Tulemuse sain aga ideaalile suhteliselt lähedale ja nüüd on istuda kohe täitsa teine asi. 

Matid, vaibad, isolatsioonid

 

Lisaks vanadele istmetele sai välja visatud pea kõik originaalsisustus nagu vaibad, pigimatid, müraisolatsioonid jms. Asemele tulid uued ja paremad. Nüüd saab näiteks tänu paremale müraisolatsioonile suurtematel kiirustel kaassõitjaga ilma karjumata suhelda, kuulmata isegi mudarehvide undamist.

Armatuurlaud

Suure muudatuse läbis ka armatuurlaud. Tänu paljudele uutele elektroonilistele lahendustele, mis masinale tööde käigus on lisatud, tuli armatuurlauale mahutada hulgaliselt lüliteid. Võib öelda, et see on auto juures ka kõige tihedamas muutumises osa siiani olnud. Tulemuseks on unikaalne lahendus, millesarnast teist maailmas pole. 

Elektroonika 

Lisaks eelpool mainitule ehitasime ümber ka kõik salongi tuled, mis said välja vahetatud moodsate LED lahenduste vastu. Tänaseks on salongis ainult LED pirnid ning viimase loenduse kohaselt on autosse paigaldatud üle 180 valgusallika.

Vast kõige silmapaistvamaks nendest on auto välituled, mis on samuti 100% LEDide vastu välja vahetatud. Sinna sai vahele lisatud ka takisti, tänu millele jätavad gabariittuled pidurdamisel efektse mulje. 

Nüüdseks on kogu masina elektroonika välja vahetatud Mercedes Benzi oma vastu, mis tagab originaalist oluliselt parema toimimise. Näiteks sai muudetud Defenderi kesklukustust Mercedese juhtsüsteemi vastu. Külmade ilmade jaoks lisasin esimeses ümberehituse etapis tagaistme alla kero (lisaküte), tänu millele sain masinat soovi korral eelsoojendada. Nüüdseks oleme Carfoxi abiga masinale paigaldanud aga Mercedese kliimasüsteemi, mis suudab salongi ilma lisaabita soojendada ja jahutada. 

Kere

Kui alguses oli plaanis autot värvida, siis pidin selle mõtte suhteliselt kiiresti maha matma. Nimelt ei julgenud taaskord ükski töökoda seda tööd ette võtta, kuna metallkarkassil olev alumiinium-plekk on liiga keeruline töö, mis võib hiljem roostetama ja oksüdeeruma hakata. 

Asenduse leidsin hoopis kiletamisest (wrapping), mille käigus kaetakse auto kere värvilise kilega. Õnneks on see lahendus nüüdseks juba 3 aastat vastu pidanud. 

Vedrustus

 

Tänaseks on Defenderi algne vedrustus täielikult uue õhkvedrustuse vastu välja vahetatud. Põhjus selleks on lihtne, tegin kõigepealt proovi tõstevedrudega aga viimased muutsid sõidukogemuse väga ebamugavaks ja ei võimaldanud masina kõrgust reguleerida. Uue õhkvedru lahendusega saan aga vajadusel masina keret oluliselt tõsta ja langetada. 

Peamiseks väljakutseks oli õigete õhkpatjade leidmine. Tänu oma suurele massile ja pikale sillakäigule ei sobinud Defenderile ükski tavasõiduki õhkpadi. Õnneks leidsin sobiva lahenduse veoauto Scania abisilla tõstepatjadest, mis sobisid Defenderile nii oma mõõtudelt kui ka suutlikuselt. Lisasin sellele juurde silla regulaatorkraani ja erilahendusena magnetklapid, millega saan soovi korral vedrustuse nivood ja automaatikat reguleerida. 

Tulemuseks saab nüüd autoga pea igast kraavist läbi sõita ja olulisel paranes ka üldine sõidumugavus. 

Mõned neist muudatustest on väga suured. Kui lihtne neid teha oli ja kas tuli ka probleeme ette?

Mõned neist muudatustest olid tõesti suured, eriti, mis puudutavad erinevaid mootori osasid. Kindlasti ei lahenenud need ka valutult. Nuputamist ja sobitamist oli väga palju ja õigete lahendusteni jõudsin pahatihti alles peale mitmeid ebaõnnestumisi. 

Vahekasti probleem

Esimene tõsisem probleem tekkis Discovery vahekastist, mis sai masina ostmisel peale pandud. Kuigi see lahendas kõrgete pöörete mure, muutsid suuremad rattad ja off-road vedrud kardaani nurkasid. Sealt edasi tekkis esimesse kardaani vibratsioon, mis kulutas vahekasti väljundvõlli liiga kiiresti ära, tekitades sinna lõtku. 

Head lahendust polnud ka koheselt võtta, kuna Land Rover enam ei tooda ja ei turusta Defenderite uusi vahekaste. Võtsin siis eesmärgiks taastada olemasolev ja õnneks leidsin ka ettevõtte Inglismaalt, kes sellega tegeleb. 

Peale esimest taastustööd pidas vahekast vastu umbes 8000 km, hakates peale seda tohutult lekkima. Ettevõte vahetas selle garantii korras välja aga ka uus kast pidas vaid 5000 km vastu. Ka see vahetati välja. Kolmas variant läks aga suhteliselt kohe katki. 

Lõpuks sai sellest nii villand, et otsustasin ise uus lahenduse välja mõelda. Pidasime selleks Imede Põllu esindajatega nõu, et kas vahetada Discoveri kasti Land Cruiseri oma vastu, lootuses, et Jaapani toodang on kvaliteetsem. Kuid see ei oleks tõenäoliselt probleemi lahendanud kuna Land Cruiseri vahekast on kiirema ülekandega ja see oleks muutnud Defenderi originaalse mootori veel jõuetumaks. 

Mootori probleem

Nagu mainisin, siis oleks jäänud Defenderi mootor liiga nõrgaks. Masin oli vahepealsete ümberehitustega kosunud juba pea 500 kg võrra ja suuremad rattad nõudsid suuremat lõivu mootori jõust. Linnas kallakult startides läks sidur kärssama ja maanteel kiiruse kogumine osutus väga vaevaliseks, rääkimata möödasõitudest. Kiirendus 0-100 km/h võttis aega koguni 30 sekundit. Vaja oli uut jõuallikat ja mugavamat käigukasti.

Lahendus tuli mu sõbralt, kes pakkus müügiks kasutatud Mercedes CLS V6 diiselmootorit. Otsustasingi Defenderi mootori ja käigukasti Mercedese oma vastu välja vahetada. Pärast pikka pusimist see ka õnnestus. 

Tulemus on võrreldes vanaga muljetavaldav. Kui algsel Defenderi mootoril oli peale tuunimist võimsust vaid 100 kW ja väänet 280 Nm, siis Mercedes Benz CLS mootor andis välja lausa 165 kW ja 550 Nm väänet. Lisaks on uus MB mootor oluliselt vaiksem ja kvaliteetsem. 

Tänu Mercedese juppidele sai manuaalkastiga Defenderist automaatkäigukastiga isend, kus käike edaspidi koguni seitse ja tagurpidi kaks. Nüüdsest kadus ära linnaliikluses ja maastikul väga tülikas siduriga mängimine ja käikudega ragistamine. Uue käigukasti seitse käiku annavad sujuvust, suutlikust ja paindlikkust nii maastikul, kui tee peal. 

Oled paljud lahendused leidnud Carfoxist. Miks just siia pidama jäid?

Defenderi projekt on oma olemuselt keeruline ja esitab suure väljakutse autoremondi ettevõttele. Nimelt peab töökoda olema suuteline kõik erilahendused algusest lõpuni ära tegema. Näitena võin öelda, et mootori maha tõstmine ja juppideks võtmine on suhteliselt lihtne tegevus. Samas selle hilisem erilahendusena kokku panemine on niivõrd raske, et suurem enamus töökodasid sellega hakkama ei saagi. Probleemile lisandub juurde asjaolu, et autode ümberehitamine on Eestis alles lapsekingades, kus turul pole lihtsalt piisavalt oskusteavet ja pakkujaid. 

Niimoodi jõudsin 2016 a. Carfoxi ukse taha, mis jättis oma professionaalsete inimeste ja hea töökeskkonnaga väga positiivne esmamulje. Nende kogu meeskond mõtles kaasa ning aitas leida lahendusi keerulistematele probleemidele. 

Carfoxi kasuks rääkis tol hetkel ka tugev kogemus avariiliste autode taastamise osas, mis nõuab kindlasti oluliselt suuremat oskuste pagasit, kui tavalisel töökojal pakkuda. 

Tagatipuks andsid nad minu igapäevasesse kasutusse ühe väga andeka mehhaaniku, Markku Reinvee, kellega koos oleme saanud mitmed suuremad murekohad edukalt lahendatud ning kes on reaalselt selle masina ka ümber ehitanud

Kas Sinu Defender on nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis? 

(Ain naerab selle mõtte peale) Minu äripartner vanasti ikka küsis seda aga peale mitut aastat on ta aru saanud, et ega see lõplikult valmis ei saagi. Näiteks hakkab mul igal õhtul enne magamaminekut aju jälle genereerima uusi mõtteid, kuidas ja mida võiks järgmiseks auto juures Carfoxis ümber ehitada või täiustada. 

Hetkel on auto olnud praktiliselt pool ajast ümberehitamisel, kus vahepeal teen jälle mõnda aega nö proovisõitu, et testida uusi lahendusi. 

Markku Reinvee – kuldsete kätega mehhaanik

Land Rover Defenderiga on Carfoxis kõige rohkem seotus olnud meie tehniline nõustaja, kvaliteedispetsialist Markku Reinvee, kes on masina peale pannud juba pea 1500 töötundi. 

Kuidas suhtud spetsialistina Defenderi eriprojekti? Mis see on Sulle juurde andnud? 

Aastate jooksul on olnud võimalus kokku puutuda paljude erinevate tööde ja projektidega, väga vanade autode restaureerimisest kõige kaasaegsemate sõidukiteni välja. 

Mulle meeldivad väljakutsed. Defenderi tüüpi projekt on kindlasti asi, mida olen soovinud elus järgi proovida, komponeerida midagi klassikalist ja ajatut kaasaegsega. See ei ole kerge olnud aga see-eest pakub palju põnevust, õpetab uusi asju ja annab emotsionaalselt hulgaliselt tagasi. Käiku tuleb lasta kõik eelnevad kogemused ja rohkemgi veel.

Millised projekti tehnilised saavutused tooksid kõigepealt esile? 

Defenderi puhul on juba saavutatud asjade nimekiri tänaseks pikk. Olulised tehnilised saavutused on kindlasti uue mootori ja kogu jõuülekande Defenderi kere ja raami vahele mahutamine. Lisaks oleme muutnud ja kaasajastanud kogu elektroonika poole ning selle ka edukalt käima saanud. 

Mida neist oli kõige raskem ehitada? 

Väga keeruline sai olema Mercedese ABS ja ESP süsteemi Defenderile sobitamine ja toimima saamine, ehk siis rataste blokeerumisvastane ja külglibisemise vastane seade koos veojõu kontrollsüsteemiga. Selle kõigega oli palju testimisi ja vastulööke. 

Mis oli Sinu jaoks kõige huvitavam töö selle projekti juures? 

Elektroonika töid on selle projekti juures olnud oodatust kõvasti rohkem ja see on olnud väga huvitav. Eks kogu see mahukas projekt on mulle tõeliselt huvipakkuv.

Mõni õpetussõna neile, kes soovivad oma autot hakata ümber ehitama?

Kõigepealt peab suhtumine olema õige, et midagi ei ole võimatut. Peab olema kannatlik ja vahest on mingi keerulise asja lahendus lihtsam, kui esmapilgul asi tunduda võiks. Selliste projektide juures pead vahel mõtlema ka kastist välja, kus kõik on võimalik. Selline mõte tuleb lihtsalt käiku panna ning teostama hakata. 

Kokkuvõteks

Vahepeal on Ain oma Defenderi ümberehituse kokku võtnud ning seda ka huvilistele Carfoxis esitlenud. Me oleme aga kindlad, et sellega see projekt ei piirdu ning uued ideed vajavad teostamist. Seega, kui astud meie juurest Tähnase tee 1 aadressilt läbi, siis kiika kindlasti ka töökotta sisse. Suure tõenäosusega leiad sealt eest Black Bison’i.

 


Loe lisaks

Sügishoolduse kampaania - auto talveks korda kuni 101€ soodsamalt
Vaata lisaks