Auto jahutusüsteem – Töökord, hooldus ja tüüpilised probleemid

Tänapäeva autode põhiliseks jõuallikaks on enamasti sisepõlemismootor, mis on süsteem, milles muudetakse kontrollitud plahvatustest saadavat keemilist energiat mehaaniliseks energiaks.

Sisepõlemismootori põhiline mure on tema ebaefektiivsus plahvatusest ja põlemisest saadud energia rakendamisel, keskmise tänapäeva bensiinimootori energiaefektiivsus on vaid 25-30%. Mootori säästmiseks ja ülekuumenemise takistamiseks on vaja tekkivat soojusenergiat kiiremini hajutada kui tuuleiil seda lubaks. Selleks on mootorile kaaslaseks loodud jahutussüsteem.

Jahutussüsteem hajutab mootoris tekkivat soojust ja hoiab mootorit optimaalse temperatuuri juures. Jahutussüsteem on üks lihtsamaid süsteeme autos ja koosneb järgnevatest osadest:

Veepump

Uutematel autodel jooksutab veepumpa ajamirihm ning vanematel autodel jookseb veepump generaatori rihmalt. Veepump tsirkuleerib jahutusvedeliku radiaatorist läbi mootori ja tagasi radiaatorini, kus seda jahutatakse. Pumbal on ühe otsa külge ühendatud labad, mis panevad jahutusvedeliku ringlema ja teises otsas rihmaratas mida keerutab ventilaatori rihm või ajamirihm.

Radiaator

Auto radiaator on kogumik õhukestest metallkanalitest mida läbib õhk, et jahutada kanalites olevat jahutusvedelikku. Jahutusvedelikku tasub umbes iga 2-3 aastase intervalliga vahetada ja jahutussüsteemi peaks 5 aastase vahega pesema, muidu võib mustus radiaatori kanalid ummistada, mille tagajärjel süsteemi jahutusvõime väheneb ning mootor võib tõsiselt kahjustada saada. Paljudel kaasaegsete ja kõrgemalt forsseeritud mootorite puhul on jahutussüsteemis juba kaks-kolm radiaatorit ja lisaveepump. Seisva auto radiaatorit jahutab ventilaator, mis vanematel autodel töötas ventilaatoririhmalt, uutematel on aga elektriventilaatorid, mis hakkavad tööle alles teatud mootoritemperatuuri juures.

Ära kunagi ava jahutusvedeliku anuma korki kohe pärast sõitmist või kui mootor on pikalt töötanud, kuna kui jahutusvedelik on kuum, tekib jahutussüsteemi rõhk ja korgi avamisel võib näkku paiskuda äärmiselt kuuma jahutusvedelikku. Enamikul autodel on jahutusvedeliku paisupaak, millelt on võimalik jahutusvedeliku taset lugeda ilma korki avamata.

Termostaat

Termostaat reguleerib jahutusvedeliku voolamist läbi mootori. Kui mootor on külm, siis termostaat on suletud ja jahutusvedelik on väikesel ringil ning kui mootor soojeneb, siis termostaat avaneb ja jahutusvedelik läheb suurele ringile. Auto termostaat võib rikki minna kas avatud või suletud asendis, kui läheb rikki avatud asendis, võib mootor töötada liiga jahedalt ja auto kütusekulu suureneb (sellest saab aru kui mootor soojeneb hästi aeglaselt). Kui termostaat läheb rikki suletud asendis, hakkab mootor ülekuumenema ning võib tõsiselt kahju saada.

Voolikud

Läbi eri voolikute ehk lõdvikute läheb jahutusvedelik radiaatorist veepumpa ja siis mootorist radiaatorisse. Need voolikud on enamasti kummist ning võivad degradeeruda/rikneda ajaga. Kui voolikute seisukorda kontrollida, peaks see ilusti painduma ning olema ilma nähtavate pragudeta.

Jahutusvedelik

Jahutusvedelik on tavaliselt segu veest ja etüleenglükoolist. Jahutusvedelik ringleb mootoriplokis läbi kanalite võrgustiku, mida nimetatakse jahutussärgiks. Lisaks mootori jäätumise takistamisele on jahutusvedelikul e. antifriisil (ingl.k. Anti-Freeze) veel mitmeid kasulikke omadusi, nimelt tõstab see vee keemistemperatuuri, õlitab ja hõlbustab veepumba tööd, takistab rooste ja katlakivi ladestumist jahutussüsteemi.

Jahutusvedelikku tuleks vahetada regulaarset iga 2-3 aasta tagant, lähemalt saab jahutusvedeliku seisukorra hindamisest lugeda meie postitusest Õlivahetus ja vedelike perioodiline kontroll. Jahutusvedeliku seisukorra kontrollimisel tuleks lisaks keemistemperatuurile kontrollida ka vedeliku pH taset, kuna liialt happelise pH tasemega jahutusvedelik võib söövitada mootorit seespidiselt.

Jahutusvedeliku külmakindlust kontrollitakse refraktomeetriga, mille tööpõhimõte seisneb selles, et erineva tihedusega/külmakindlusega vedelikes on valguse murdumise nurk erinev, mis kajastub külmakindluse näiduna näidiku skaalal.

Mõnede uutemate autode omanikujuhendis on kirjas, et jahutusvedelik kestab kuni auto otsad annab. See võib tõsi olla siis, kui aastaringne õhutemperatuuri muutus on väike. Kuna Eesti aastaringne temperatuuri kõikumine lagundab antifriisi baasomadusi tavapärasest kiiremini, soovitame jahutusvedelikku vahetada 2 – 3 aasta tagant.

Auto jahutusvedelikku või antifriisi tuleks vahetada regulaarsetel intervallidel. Jahutusvedelikul loeb, kas ta on OAT (Organic Acid Technology) või silikaadi baasil tehtud. OAT baasil on punane alates G12 tähisest jahutusvedelik ja seda ei pea 2 aasta tagant vahetama. Punane OAT on juba longlife, ehk selle omadused ei vähene kuniks süsteemi ei satu muud välised saasteained.

Seega punast tegelikult ei pea 2 aasta tagant vahetama, vaid siis kui mõni suurem osa jahutussüsteemis vahetatakse ja osa jahutusvedelikust lekib välja. Üldiselt, kui jahutusvedelik on OAT, kuid muud värvi kui punane, siis on ka eluiga pikem.

Sinine ja roheline on üldiselt silikaadi baasil G11 või alla ning neid peab vahetama iga 2 aasta tagant.

Antifriisi kontsentraati kasutades sega see veega umbes 50/50 vahekorras, et antifriisi koostisosad aktiveeruksid. Jahutusvedeliku vahetamisel ja uue antifriisi valimisel tasub lähtuda eelneva antifriisi värvist või tehase kasutusjuhendist, selle puudumisel spetsialisti arvamusest.

Jahutussüsteemi tüüpilised probleemid:

Katkine/mõranenud voolik või radiaator – Kui jahutusvedelik jookseb süsteemist lekke tõttu välja, siis jahutussüsteem kaotab oma efektiisuse täielikult ning mootor hakkab ülekuumenema.

Kulunud või riknenud hammasrihm/hammasrihma vahetus – Kui vanematel autodel veepumpa jooksutav rihm läheb katki, siis jahutusvedelik jahutussüsteemis lakkab ringlemast ning mootor hakkab ülekuumenema. Uutematel autodel jookseb veepump aga hammasrihmalt ja kui hammasrihm läheb katki, siis auto mootor lakkab töötamast ning seetõttu ei saa ka ülekuumeneda. Hammasrihma vahetuse kulu algab ca. 200-st eurost, kuid selle hoolduskulu kõrgemapoolse makumuse kompenseerib harvem hooldusintervall, kuna reeglina tuleb hammasrihm vahetada alles alates 100 000 km-st. Kuna hammarihm on mootori eri ajamite sünkroonis töötamise seiskohalt ääretult oluline lüli, tasub kindlasti jälgida, et selle vahetus toimuks vastavalt tehase poolt etteantud intervallile.

Vigane jahutusradiaatori/paisupaagi kork – Paisupaagi korgi eesmärk on hoida radiaatoris vajalikku rõhku jahutusvedeliku temperatuuri tõustes ja ruumala paisumisel. Kui kork oma eesmärki ei täida, siis rõhk radiaatoris langeb või tõuseb, kuna kork peab vajadusel ka liigse rõhu välja laskma ja jahutusvedelik võib ülekuumeneda ning isegi keema hakata. Kui kork on vigane ning välja ei vahetata, võivad mootorile tekkida tõsised kahjustused ülekuumenemise tõttu.

Paisupaagi kork on sageli erksa värviga ning sisaldab hoiatusteksti ja/või hoiatussilti.

Veepumba rike – Enamasti kuuleb veepumba riknemisel kriiskavat heli ning saab näha auto esiosas tilkuvat jahutusvedelikku. Varajaselt saab probleemi tuvastada kui jälgida, et kas auto parkimisaseme esiosas on näha jahutusvedeliku tilkasid või mõningal juba tõsisemal juhul on salongis tunda magusat/siirupitaolist lõhna.

Silindripea tihendi läbi kulumine – Kui auto väljalaskest tuleb eriti ohtralt paksu valget suitsu, siis võib olla silindripeade ja jahutusvedelikku eraldav tihend läbi kulunud. Selle tihendi läbi kulumisel võib põlemiskambrisse jahutusvedelikku sattuda, mis aurustub ning väljub koos heitgaasiga muutes tossu paksemaks ning valgeks. Silindripea tihend võib läbi kuluda kui silindripea on mootori ülekuumenemise tõttu veidi kõverdunud ning hakkab tihendi vastu hõõrduma.

Auto mootori jahutussüsteem on ka osa salongi küttesüsteemist, kuna sama jahutusvedelik mis läbib mootori läbib ka salongiradiaatori.

Ennetav hooldus ja mille suhtes tähelepanelik olla

• Lase kontrollida kõiki voolikuid ja rihmasid regulaarselt, nt kui käid mõne süsteemi õli vahetamas
• Jälgi, et auto parkimisplatsil auto esiosa alla ei ole tekkinud lekkiva vedeliku loiku
• Vaheta jahutusvedelikku iga 2-3 aasta tagant ja lase olemasoleva jahutusvedeliku kuumus- ja külmakindlust kontrollida kui töökotta satud
• Kontrolli jahutusradiaatori korgi tihendit, kui tundub kulunud, siis vaheta ära, see 5-10€ eurone parandus võib mõne mootori tõsistest muredest päästa
• Lase umbes iga 5 aasta tagant auto jahutussüsteem läbi pesta, see eemaldab kõik lahtise korrosiooni mis on süsteemi kogunenud
• Kui näed, et auto kapoti alt tuleb valget auru või armatuuril läheb tööle jahutussüsteemi hoiatustuli, siis ära jätka sõitmist ning peata auto tee äärde, et uurida täpsemalt milles probleem võib seisneda. Kui edasi sõita rikkis jahutussüsteemiga võib auto mootorile tõsist kahju tekitada.

Tooni järgi jahutusvedeliku seisukorra hindamine:

• Läbipaistev rohekas/punakas/oranž/sinine – ei pea vahetama
• Läbipaistmatu rohekas/punakas/oranž/sinine – vajab varsti vahetamist
• Läbipaistmatu ja määrdunud rohekas/punakas/oranž/sinine – vajab kohest vahetamist

Kokkuvõtteks

Millest mehhaanikule teada anda, mida arutada

• Anna mehhaanikule teada kui auto ülekuumeneb ning ütle ka kus ja mis tingimustes ülekuumenemine esines, kas paigal seistes või maanteel sõites, sest erinevad ülekuumenemise tingimused viitavad eri probleemidele
• Kui veepump vajab vahetamist, siis uuri kas on mõtet ka rihma või voolikuid vahetada, sest veepumba vahetamiseks tuleb rihm niikuinii korraks eemaldada

ÄRA KUNAGI AVA JAHUTUSVEDELIKU ANUMA KORKI KUI MOOTOR ON PIKALT TÖÖTANUD, KUUMA JAHUTUSVEDELIKKU PAISKUMINE KÄTELE VÕI NÄOLE VÕIB TEKITADA TÕSISEID VIGASTUSI.

Kui Sulle meeldis see postitus või leidsid siit kasulikku infot, siis ole meheks või naiseks ja jaga postitust sõprade seas või sotsiaalmeedias.