Kuidas töötab auto õhukonditsioneer?

Oled taaskord Haabersti ringil lõõmava päikese käes ummikus, auto aknad üles keritud ning konditsioneer huugamas täiel raual. Järsku aga tunned oma näol sooja niisket õhku, mis hakkab autosolevat jahedust kiiresti asendama. See on märk katkisest kliimaseadmest.

Õnneks on õhukonditsioneerist saanud viimaste aastakümnetega autode lahutamatu osa. Kui veel eelmisel aastatuhandel toodetud autode jaoks oli tegemist luksusliku lisaga,  ei müüda pea ühtegi tänapäevast masinat ilma selleta.

Vaatame käesolevas postituses, mis paneb selle imelise süsteemi tuksuma ning kuidas seda peaks hooldama, et ta kauem vastu peaks.

Auto konditsioneer vs kliimaseade

Enne kui räägime konditsioneeridest detailsemalt, vaatame üle terminoloogia. Nimelt oled kindlasti autosid puudutavas kirjanduses kokku puutunud sõnadega konditsioneer ning kliimaseade.

Võrreldes konditsioneeriga on kliimaseadmed suhteliselt värske (loe: selle aastatuhande) nähtus automaailmas ning seda võib lihtsustatult pidada intelligentseks konditsioneeriks. Kuigi tööpõhimõte on kahel süsteemil suhteliselt sarnane, on tulemused oluliselt erinevad.

Peamine erinevus nende kahe seadme vahel on kliimasüsteemi võimekus hoida ühtlast temperatuuri. Kliimaseadmega autol on armatuuril tavaliselt selleks digitaalne temperatuurinäidik. Valides endale sobiva numbri, hakkab arvuti ja anduritega ühildatud kliimaseade kavalalt sooja ning külma õhku kokku segama, tagamaks ühtlaselt soovitud temperatuuri.

Kliimaseadmetele on ajapikku juurde tulnud ka “Auto” nupp, mille sisselülitamisel võtab süsteemi töö üle arvuti, tagamaks valitud temperatuuri võimalikult kiiresti ning mugavalt. Näiteks suvel kuuma autosse istudes ning “Auto” nuppu vajutades tekib tunne, et auto tõuseb kohe õhku. Seda just seepärast, et süsteem üritab võimalikult kiiresti jaheda temperatuuri saavutada.    

Kliimaseade on niivõrd mugav, et on olnud kliente, kelle sõnul pole nad peale auto ostmist oma kliimaseadme temperatuuri kordagi muutnud.

Konditsioneer on seevastu kapriissem, andes sellise temperatuuriga õhku, mis ta parasjagu toota suudab. Konditsioneeridel ei ole salongisiseseid sensoreid või arvutit, mis seda juhiks. On ainult üks keeratav nupp, millelt saad temperatuuri valida ja teine, millega konditsioneeri sisse/välja lülitada. Tagatipuks mõjutavad konditsioneerist tuleva õhu temperatuuri erinevad keskkonnategurid nagu näiteks välistemperatuur, päike, sõidukiirus jne.

Auto õhukonditsioneeride ajalugu

Kuigi võiks arvata, et konditsioneeri puhul on tegemist viimase paari aastakümne leiutisega, ulatub nende ajalugu eelmise sajandi algusesse. Esimesed teadaolevad õhukonditsioneeriga masinad olid Ameerikas aastal 1933 ja nendeks olid peamiselt limusiinid.

Tavamasinatele mõeldud konditsioneere hakkas tootma ettevõte nimega Bishop & Babcoc Co. ning neid hakati kasutama Packard autodes aastast 1939. Kuigi turundust tehti korralikult, ei võtnud müük väga vedu, kuna tegemist oli ikkagi suhteliselt kobaka lahendusega.

Pärast mitmeid luhtunud katseid pandi tänapäevastele konditsioneeridele alus aastal 1954, kus Nash Ambassador nimeline automudel sai endale mootoriga täielikult integreeritud konditsioneeri.

Tolleaegset tööpõhimõtet kasutavad ka kõik tänapäevased kliimaseadmed, olgu tegemist suure ja luksusliku maasturiga või väikese kolmeukselise linna-autoga. Kuigi tööpõhimõte pole muutunud, on moodsad süsteemid tänu erinevatele anduritele eelmise aastatuhande lahendustest oluliselt intelligentsemad.

Teine suurem edasiminek õhukonditsioneeride arengus oli aastal 1996, mil mindi üle R-12 külmaainelt uuemale R-134A lahendusele. Nimelt avastati (tõenäoliselt mitte väga üllatuslikult), et R-12 sisaldab osoonile väga ohtlikku CFC ainet (klorofluorosüsinik). Uus R-134A pole küll osoonile otseselt kahjulik aga mürgiseid aineid leidub seal siiski. Hetkel testitakse ka juba järgmist ainet nimega HFO-1234yf, mis peaks olulise edasimineku andma R-134A ees.

Õhukonditsioneeri head ja vead

Kuigi õhukonditsioneeri kasutamise tulemuseks on mõnus jahe õhk, on süsteemil ka omad head ning vead. Enne lumehelbega nupu vajutamist arvesta, et kliimasüsteemi käimashoidmine võtab mootorilt omajagu võimsust ning tõstab seeläbi ka kütusekulu ja seda eriti väiksema mootorimahuga autode puhul.

Lisaks sellele kurdavad paljud inimesed, et kliimaseadmest tulev külm õhk kuivatab limaskesti, tekitades kareda kurgu, kinnise nina või lausa peavalu. Eriti ettevaatlik pead olema kuumadel suvepäevadel, kus palju autost sisse-välja käimist. Kasutades kliimaseadet võib temperatuuride suur erinevus suhteliselt kergesti tervisele oma jälje jätta.

Õnneks on konditsioneeril positiivseid omadusi rohkem kui negatiivseid. Vaatame kiirelt, mis need on.

Õhukonditsioneer kuivatab õhku

Kui kuivast õhust kare kurk või kipitavad silmad Sind otseselt ei häiri, on konditsioneeri kuivatav omadus tegelikult autole kasulik. Seda eriti Eesti-suguses mereriigis, kus õhk on niiske ja vihma sajab tihti.

Kindlasti on Sul olnud olukordi, kus autosse istudes kattuvad aknaklaasid seestpoolt niiskusega niivõrd tugevalt, et nähtavus kaob täielikult. Selle vastu saad mugavalt konditsioneeriga, mille sisselülitamisel on aknad puhtad juba paarikümne sekundiga.

Õhukonditsioneer töötab ka suletud õhuringlusega

Kui kliimaseadet ei taha suvel sisse lülitada, võid alati ka lahtiste akendega sõita. Omamoodi on see mõnus tunne, kui aknast tulev õhk juukseid sasib. Samas sõites maanteekiirustel, muutub mõnus mahe tuuleke autosalongis juba orkaaniks, pannes lahtised asjad ohtlikult lendlema. Teiseks suurendab lahtise aknaga maanteekiirustel sõitmine oluliselt õhutakistust, kulutades seeläbi rohkem kütust. Lisaks on lahtise aknaga võimatu sõita tolmustel teedel.

Konditsioneer seevastu töötab ideaalselt ka suletud õhuringlusega.

Konditsioneeriga säästad kütust

Täpselt nii ongi. Kütuse sääst tekib võrreldes lahtise aknaga sõitmisega. Nimelt vurades  kiiremini kui 70 km/h, hakkab lahtise aknaga tekkiv õhutakistus auto mootorit koormama rohkem, kui seda teeks konditsioneer.

Lisaks tekib suurte kiiruste ja lahtise aknaga sõites autosse korralik orkaan, mis on omakorda ohtlik.

Tänu konditsioneerile saad aknaid suurtel kiirustel mugavalt kinni hoida, ilma et kõrvad hakkaks tuules laperdama.

Kuidas auto õhukonditsioneer töötab?

Võiks arvata, et õues oleva 30-kraadise õhu muutmine kuivaks ning jahedaks, on seotud musta maagiaga. Seda ta õnneks ei ole. Kui vaadata kliimaseadme tööpõhimõtet, on tegemist suhteliselt lihtsa süsteemiga, mis kasutab toimimiseks termodünaamika seadusi.

Õhukonditsioneeri tööpõhimõtte kohta on kõige õigem öelda, et see mitte ei tooda külma õhku, vaid võtab olemasolevast õhust soojust ning niiskust vähemaks. Olenemata tootjast koosneb iga konditsioneer järgmistest komponentidest

Kompressor

See on kliimasüsteemi südameks. Kompressori ülesandeks on gaasilises olekus oleva külmutusagensi (e. külmaaine) kokkusurumine. Selline toiming toodab väga palju soojusenergiat, kuna gaasi molekulid surutakse tihedamalt kokku. Näitena võid ette kujutada rattapumpa, mille otsik läheb pumpamisel vägagi tuliseks. Kompressorit käitatakse mootorilt enamjaolt rihmülekande abil.

Kondensaator

Kondensaator on nagu miniatuurne radiaator, mis asub enamasti mootori jahutusradiaatori ees. Kompressorist tulev kuum ning kokkusurutud gaas läbib kondensaatori, kaotades seal suurel määral soojusenergiat. Jahtumisel muutub gaas tagasi vedelikuks.

Aurusti

Aurusti on samuti väike radiaator, mille tööprintsiip on vastupidine kondensaatori omast. Nüüdseks tugevalt jahtunud vedelik läbib aurusti torusid, puutudes seal kokku välisõhuga ning jahutades selle maha. Õhk omakorda soojendab torus liikuva külmaaine ülesse, muutes tolle tagasi gaasiks. Külm õhk puhutakse auto salongi ning gaasiline külmaaine jätkab süsteemis ringlemist.

Soojaventiil

Selle vidina ülesanne on võimaldada autojuhil temperatuuri valida. Ventiili eesmärk on kontrollida, palju külmaainet jõuab aurustisse. Ventiil on seotud kas elektroonilise või mehhaanilise auto esipaneelil oleva temperatuurilülitiga.

5 peamist õhukonditsioneeri probleemi

Õnneks tekivad enamus õhukonditsioneeri probleeme ajapikku ning Sul on sedapuhku aega neid aegsasti märgata ja parandada. Kui aga ventilatsiooniavad käituvad nagu kõlarid ning toodavad ebatavaliselt valju häält, on aeg pöörduda kiiresti tehniku juurde.

Peamised 5 probleemi, mis auto õhukonditsioneeridega ette tulevad, on järgmised

Niiskus

Nagu eelpool sai mainitud, siis õhukonditsioneeri üks tööpõhimõtetest on liigse niiskuse eemaldamine õhust. Samas niiskus ei tohi sattuda väljastpoolt kliimaseadet mehhanismi sisse. Kui seda peaks juhtuma, võib tekkida olukord, kus konditsioneer ei suuda õhku enam jahutada.

Halb lõhn

Auto õhukonditsioneer on tänu seal valitsevale pimedusele ning niiskusele ideaalseks kasvulavaks erinevatele bakteritele, seentele ning mikroorganismidele. Enamasti juhtub see talvel, kui kliimaseade on suurema osa ajast välja lülitatud.

Kui tunned kliimaseadet käima lülitades salongis halba lõhna, siis võid kindel olla, et seal on vahepeal hakanud elu vohama. Nüüd oleks aeg sättida sammud remonditöökotta, kus konditsioneerisüsteem puhastatakse.

Madal külmaaine tase

Nagu võib arvata, on külmaaine hädavajalik õhukonditsioneeri töötamiseks. Kuigi tegemist on täiesti kinnise süsteemiga, esineb ka seal lekkeid. Nimelt väheneb külmaaine tase ca 15% aastas ja seda peamiselt talvel, kus erinevad tihendid on tavapärasest kuivemad ning hapramad. Tihti võib lekke põhjuseks olla ka läbi oksüdeerunud kondensaator või mõni toruke.

Madala külmaaine taset on õnneks suhteliselt lihtne tõsta. Selleks kasutatakse spetsiaalset aparaati, nii et sea aga sammud autoremonditöökoja poole. Carfoxis on selleks otstarbeks muretsetud uhiuus CTR Denso Nordic Plus, tänu millele saavad ka kõige uuemad kliimasüsteemid kiiresti ja edukalt täidetud.

Ummistunud kondensaator

Kondensaatori ülesandeks on jahutada kõrgsurvega gaasilist kompressorist tulevat külmaainet. Kondensaatorisse võib aga ajapikku nii tolm kui ka mustus sisse pääseda, pärssides seeläbi selle tööd.

Blokeeritud kondensaatori saad puhtaks, kasutades selleks spetsiaalset kiiresti aurustuvat puhastusvahendit. Kui probleem jääb kestma, on aeg see vigane kondensaator välja vahetada. (Ma väga ei tea, et kliimasüstemi sisselt keegi ise midagi väga teha saaks).

Mehhaanilised rikked

Nagu eelneva skeemi pealt oli näha, koosneb konditsioneerisüsteem paljudest erinevatest mehhaanilistest komponentidest, mis võivad ühel või teisel põhjusel katki minna. Kulunud või katkised jupid tasub kiiresti lasta ära vahetada, et vältida hilisemaid suuremaid rikkeid.

Kokkuvõte

Kindlasti on pea kõik autoomanikud nõus, et töötav konditsioneer on üks ütlemata hea asi. Seda enam, kui õues lõõskab päike või sajab paduvihma.

Kui tunned, et Sinu auto kliimaseade ei jahuta piisavalt hästi või ei tööta üldse, siis too see kindlasti meile Carfoxi ülevaatusele ning täitmisele.

Lisaks tuletame meelde, et Sinu masina kliimaseadmes olev R-134A külmaaine on nii loodusele kui ka tervisele kahjulik ning selle käitlemiseks on vaja spetsiaalseid vahendeid ja koolitust. Selliselt ära palun võta kliimaseadme täitmist kodustes tingimustes ette, vaid too see ikkagi spetsialistide juurde.